Vallavanem ameti-Audist: «Hea on asju vedada!» (31)

«Viisin selle auto esiistmel kodus kasutult seisma jäänud elektripliidi loomade varjupaika,» kiidab Õru vallavanem Andres Palloson teda 10 aastat teeninud musta Audi 80 esitledes.

Mitte et eelmainitud Audi oleks 2003. aastal tehaseväravast välja vuranud. Auto sünniaasta on 1994. See osteti vallale pruugituna, kui eelmine, rahvasuus sigariks kutsutud kandiline Audi 100 ära väsis.

«Liisingut toona vallale võtta ei tahtnud, uue sõiduki ostmiseks raha polnud. Auto on Saksamaalt toodud. Toona oli läbisõit vist 160 000 kilomeetrit ja auto hinnaks oli 70 000 krooni,» meenutab Palloson.

Tõe huvides olgu öeldud, et toona oli enamiku Saksamaalt toodud autode läbisõit 150 000 kilomeetri kandis. Tänapäeval on see number veidi suurem, sest eelmainitud läbisõitu vähegi kogenumad autoostjad lihtsalt ei usu. Nendib ka Palloson, et Audi üheksa esimest eluaastat on talle saladuseks.

Valla autona on see läbinud üle 200 000 kilomeetri, muu hulgas viib vallavanem sellega vanemaid inimesi Tartusse arstile ja sõidutas aastaid üht poissi Haapsalu sanatoorsesse kooli. Olgu pikad otsad või sõidud valla teedel,

Palloson pole (Tallinna linnapeale hädavajalikust) neljast vedavast rattast või (keskkonnaministri) maasturi kõrgemast kliirensist puudust tundnud.

Võlgu elamise vältimisest on 1996. aastast Õru vallavanemaks olnud mees varemgi rääkinud. Lehepinda pole aga väikesele Valgamaa vallale mitte vähe pühendatud. Nimelt on Õru juba aastaid kohalike omavalitsuste võimekustabelis konkurentsitult viimane.

«No paarisajaeurost autoliisingut saaks praegu vald endale lubada,» arvab vallavanem.

Teisalt vallavanemate lemmikud – Toyota Avensis ja Škoda Ocatvia – on uuena hinnalt võrdsed Õru vallamaja vastas asuva 12 korteriga elumajaga. Õru alevikus algavad korteri hinnad 2000 eurost.

Tuleval aastal 20 aasta juubelit tähistav Audi kannab küll ninal luksusbrändile omast nelja rõngast nagu vabariigi presidendi või enamiku ministrite autod, kuid luksuse tänapäevasest mõistest on asi üsna kaugel.

Kaheliitrine kaljapudel istmel ja saiakesed käigukangi juures laekas pole ilmselgelt tehasest kaasa pandud lisad. «Tegelikult on see auto ausalt teeninud. Kui 15 aastat ette kukkus, siis tuli esisillas üht-teist remontida ja oli kulusid, kuid muidu on olnud mureta,» kiidab Palloson.

Audiga on seni remondis käidud ühes Valga väiketöökojas.

«See mõlk oli juba ostes, tsingitud kere, rooste pole seni autole ligi saanud,» näitab vallavanem parempoolset küljekarpi. Siit-sealt kivitäketest on siiski natuke roostet kobrutamas, kuid auto tume värv ei näita eriti välja.

Ainus silmanähtavalt kulunud koht on juhiistme seljatoe vasak serv. Palloson tunnistab, et see on ta oma viga ja näitab pannalt nahkjaki allääres.

Miks ikkagi pole vald liisinud mõnd uuemat sõiduvahendit?

«Ma pole eriti autoinimene, see ju sõidab küll, mis tal viga?» küsib vallavanem ja meenutab aega, kui ta veel Sangaste valda juhtis ja kuidas sealne tuttuuena ostetud Fordi väikebuss juba esimesel aastal roostetama hakkas. «Eks ikka olen mõelnud, et võiks midagi uuemat olla, aga kes see ütleb, mis siis tegelikult hea on.»

Varsti on Pallosoni Audil siiski minek. Vallavanem tunnistab, et on automüügiportaalidest uurinud, mis ausalt teeninud Audi eest saada võiks. Kusagil 300–1000 eurot. Sotsiaalvaldkonna sõidud tehakse vallas juba praegu elektriautoga ja vallavanem on kaalunud võimalust teha tulevikus ametisõidud isikliku autoga ning lasta need kompenseerida. Seda teed on praeguseks mindud paljudes omavalitsustes, sõltumata sellest, kas vald või linn tuleb endaga toime suurepäraselt või mitte nii väga.

«No, davaite! Järgmise riigihanke teeme hobusele!»

Just nii teatas üsna ärritunult Tallinna haldusdirektor Viljar Meister kolme aasta eest, kui põhjendas, miks linnapea Edgar Savisaar vajab kallima liisingumaksega autot kui president või peaminister. Auto hind küündis toona peaaegu 900 000 kroonini (57 500 eurot). Nimelt on linnapea juba aastaid truu heas varustuses E-klassi Mercedes-Benzidele. Lisaks on linnapeal ka suured läbisõidud (80 000 km aastas), kuna ta käib Tallinna autoga tööle Hundisilma talust Lääne-Virumaalt.

Hankes on linnapea vajadusi kirjeldatud tihti kuni auto iluliistude ja ventileeritavate istmeteni välja. Meister ei varjanudki, et hanketingimused vorbiti sisuliselt mersu kataloogist maha ja nimetas E-klassi Mercedest tarbeautoks. Nelikveota liiklemist pidas haldusdirektor samuti põhimõtteliselt võimatuks: «Eriti, kui on vaja Hundisilma sõita. Tallinnas saab võib-olla veel hakkama, aga ma väga veendunud ei ole, et riigimaanteedel... Sõidan Tartu maanteel ja ma tean.»

Vestlus leidis aset 2010. aastal, praeguseks on Savisaare käsutuses juba teine selline Mercedes.

Keskklassiautost peaks linnapeale piisama

Autolehe toimetaja Elmar Ots: Hämmastav on kuulda praktiliselt kõigi omavalitsusjuhtide suust, milleks kõigeks tarvilikuks neil eelarves raha ei jätku. Kui asi jõuab ametiauto ostmiseni, pole aga kuluva summa suurus äkki enam üldse tähtis, peaasi, et auto oleks võimalikult suur ja uhke. Pagan, sellise lapsiku edevuse aeg võiks 21. sajandil juba ümber olla. Seda enam, et Eestis ei kesta ükski sõit üle mõne tunni.

Tahaksin Kuressaare meeri käest küsida, kas ta oma palgast maksaks iga kuu üle 400 euro (lisaks kaskokindlustus), et sõita suure Škoda Superbiga või saaks ta hakkama ka näiteks väiksema-odavama Octaviaga? Teine äärmus on muidugi Õru valla ekstreemne valik (peaaegu 20 aastat vana Audi), aga eks suu tulegi seada seki järele.

Minu hinnangul oleks viimane aeg määrata linnapeale väikekesk- ja ministrile keskklassiauto suurune lagi (piltlikult esimesele Octavia või VW Golf, teisele Superb või Passat). Kui aga tahad Lamborghiniga laiata, palun väga – tee seda oma raha eest. Ja muidugi seisaks ametiauto pärast tööpäeva lõppu garaažis, mitte ei sõidutaks maksumaksja kulul ametniku perekonda.

Ametiautoks Toyota või Škoda

«Millise autoga sõidate?» küsisime uuringu

«Kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse indeks 2012» pingerea kümnelt esimeselt ja kümnelt viimaselt ning eri linnapeadelt. Vastama vaevusid enam-vähem pooled.

Selgus, et üha rohkem eelistavad juhid ametiauto asemel saada kompensatsiooni isikliku auto kasutamise eest. Seeläbi jäetakse tihti ka ütlemata, mis autot keegi kasutab. Näiteks Viimsi vallavanem Haldo Oravas saab volikogu otsusega isikliku auto kompensatsiooni kuus 511 eurot proportsionaalselt tööl oldud aja eest. Teisalt on ka valdasid, kus vallavanem saab hakkama poole väiksema summaga.

Rakveres aga linnajuhtide isiklikke autovalikuid ei häbenetud: linnapeal on 2011. aasta üsna luksuslik linnamaastur Nissan Murano, üks abilinnapeadest sõidab Renault Lagunaga (2006) ja teine Mercedes Benzi maasturiga ML350 aastast 2013. Kõik kolm saavad autokompensatsiooni sõidupäeviku alusel kuni 256 eurot.

KOV juhtide valikutes paistavad üldiselt silma erinevad Toyota ja Škoda mudelid, mis kõik maksimaalselt umbes viis aastat vanad. Esimene neist edastab enamasti vastupidavuse ja teine hinna ning kvaliteedi suhte sõnumit. Nii sõidavad Toyotaga näiteks Põlva linnapea (Avensis, 2013), Meeksi vallavanem (Verso, 2011) ja Jõelähtme vallavanem (Avensis, 2008). Škoda Superbiga sõidavad Narva (2010) ja Kuressaare (2012) linnapea. Kiviõli linnapea saab aga hakkama klassi võrra väiksema Škoda Octaviaga (2010).

Isikupärasematest valikutest paistavad silma Kohtla-Järve linnapea Opel Insignia (2013), Maardu linnapea Nissan Quashqai (2011) ja Keila linnapea Honda Accord (2008).

Milleks ühele vaesemale vallale Toyota Land Cruiser?

Ida-Virumaal asuva väikese Alajõe valla juht Jaanus Kriisk, kasutab ametisõitudeks 2004. aasta Toyota Land Cruiser 120, mille liisingumakseks on 226,54 eurot kuus. See on just see «länkar», mis buumiajal ratsa rikkaks saanud rahameestel lemmikautoks oli ja Eestis müügirekordeid tegi. Enamasti siiski ausat maastikuvõimekat töölooma sihtotstarbeliselt ei kasutatud, tegu oli tõelise staatusesümboliga. Kriisk on Alajõe segastes poliitilistes oludes juba kolmas vallavanem lühikese aja jooksul ning auto saamislugu ei tea, seda kasutab tema ja ka valla majandusspetsialist. «Arvestades meie järveäärse valla liivased teid ja talviseid raskeid lumeolusid, on tegu mõislikes valikuga, meil on ka kaheteljeline käru, nii saab enamiku valla asju aetud ja töid tehtud,» ütleb Kriisk.

Kas või linnast vajalikku kraami on odavam järelkäruga tuua kui veoteenust tellida. Näiteks veetakse maasturi ja käruga ka valla eri küladesse murutraktorit.

Kuidas 20 aastat vana auto esindusautoks kõlbab?

«Väga hästi!» kõlab Õru vallavanema Andres Pallosoni vastus. Nimelt tulevad kõrged külalised Valgamaale tavaliselt oma autoga ja kedagi kuhugi sõidutada pole vaja. Viimati peatus tähtsamatest ninadest Õrus 2001. aastal president Lennart Meri, kes oma vanast ja väetist ametimersust kümne küünega kinni hoidis, kuigi talle mitu korda uuemat ja paremat autot osta püüti.