HU? TÄIES HIILGUSES: (vasakult) Sigrid Mutso (klahvpillid, vokaal), Kristjan Oden (trummid), Hannaliisa Uusma (vokaal), Leslie Laasner (bass) ja Bert Prikenfeld (elektroonika)
Juhan Mellik 5. oktoober 2013 07:00
Kõigele vaatamata tuleb inglise keelt eelistava popansambli uus album läbinisti eestikeelne.

Popansambli Hu? laululooja Leslie Laasner on väljendanud vastumeelsust eesti keeles kirjutamise vastu. «Sellega on mul isiklik probleem: keel on väike ja kõik sõnad meenutavad kogu aeg midagi,» seletab Laasner. «Inglise keel on universaalne ja laseb endal vabamalt tulla.» Ometi on Hu? peatselt ilmavalgust nägeval albumil kõik lood kodumaises keeles.

Hu? ilmutab oma neljanda täispika albumi lähikuudel. Kuid mis nimega ja millal täpselt, on esialgu suur saladus – muusikalooja Leslie Laasner ja solist Hannaliisa Uusma keelduvad kategooriliselt neid andmeid avaldamast.

Uue albumi kohta ütlevad nad ainult ebamääraselt, et «selle sügise jooksul».Vaatamata sellele, et muusikute sõnul sai materjal linti juba kevadel ja suvi on möödunud kergemas tempos. Ning hoolimata sellest, et äsja jõudis avalikkuse ette singel «Made in China» - lugu, mis kõneleb loojate sõnul kergestipurunevatest ja võltsidest inimsuhetest.

Endine räppar ja endine metallist

Ajast, kui peaaegu igast raadiojaamast võis kuulda Hu? läbimurdehitti «Absoluutselt» või skandaalimaigulist lugu «Depressiivsed Eesti väikelinnad», on möödas viis aastat ja kolm albumit. «Mingi hetk andsime poole aasta jooksul kusagil 50 kontserti – jõhker värk!» meenutab Laasner ootamatult saabunud kuulsusehetke.

Hannaliisa Uusmast on vahepeal saanud doktorant Saksamaal, kus ta tudeerib Erlangen-Nürnbergi ülikoolis sotsioloogiat ja kirjutab uurimistööd popkultuuri tähendussüsteemide muutumisest postsovetlikus ühiskonnas. Ühtlasi on ta projektijuht Eesti naisuurimus- ja teabekeskuses.

Laasner – tunud ka artistinime Leslie Da Bass all – töötab endiselt reklaamiagentuuris ja teeb muusikat, kuigi ühe endale antud lubaduse on ta murdnud: hakanud maalima enne 40. eluaasta täitumist. «Olen teinud aasta jooksul umbes paarkümmend õlimaali, reisidel ja niisama kodus,» ütleb ta. «Need pole veel mingi näitusematerjal, aga niisama Facebookis näitamiseks kõlbavad küll.»

Tsirkust ei salli

Kolmas liige, produtsent DJ Critikal ehk Bert Prikenfeld on viimasel ajal võitnud rahvusvahelist tunnustust sooloprojektiga Bert on Beats. «Tal on parandamatu trummari sündroom – hoiab bändi koos, aga on ise samal ajal varjus,» ütleb Laasner.

«Tema on meil see, kes käsib, poob ja laseb.»

Prikenfeldi suurim teene seisneb ilmselt selles, et just tema on mees, kes viis esimest korda kokku Uusma ja Laasneri. Kaks inimest, kelle muusikalised taustad erinesid nagu öö ja päev. Tartlane Uusma oli paadunud räpiinimene ja tegutses kohalikus grupeeringus Connected Peoples.

Märjamaalt pärit Laasner oli metal’i mees kuni hetkeni, mil avastas 90ndate alguses house-muusika (kuigi metal’it ja muud «väga tumedat kraami» kuulab ta enda sõnul siiani). «Aasta võis olla ehk 1993, kui Raul Saaremets hakkas neid pidusid tegema.»

Tartu klubid Illusioon ja aastaid tagasi tegevuse lõpetanud Varjend on kohad, millega seoses jätkub helgeid mälestusi kõigil Hu? liikmetel.

Laasner on söandanud tulla lagedale ausa ülestunnistusega, et ta ei kuula eriti palju muusikat. «Lihtsalt pole aega,» ütleb ta.

«Nagunii on kõik ägedad asjad, mis tehtud, millestki muust mõjutatud».

See tekitab stressi ning tunde, justkui poleks enam midagi avastada. «Selle peale tahaks end kohe maha lasta,» muigab ta.

Samuti on ta väljendanud vastumeelsust eesti keeles kirjutamise vastu. «Sellega on mul isiklik probleem: keel on väike ja kõik sõnad meenutavad kogu aeg midagi,» seletab Laasner.

«Inglise keel on universaalne ja laseb endal vabamalt tulla.» Ometi on värskel albumil kõik lood kodumaises keeles.

Kolmas infokild Laasneri kohta: ta ei salli naljamuusikat. «Mulle ei meeldi mõttetu pullivärk, muusika on minu jaoks väga tõsine ja sügav teema,» selgitab ta.

«Vihkan tsirkust täiega.»

Millise hinnangu teenib sel juhul näiteks Winny Puhh, vast tuntuim kodumaine huumoriansambel? «Ma ei kuula neid, aga austan nende loomingut väga, sest nad teevad seda hingega ja asjas on idee.»

Provotseerimisest hoolimata ei õnnestu Uusmalt ega Laasnerilt välja meelitada seda, milline muusika või millised bändid on nende meelest eriliselt halvad. Hu? jääb diplomaatiliseks kuni lõpuni.

Küll leiab taas kinnitust eestlase kuulus kiuslik iseloom. «Üheskoos on alati jee-jee, aga seljataga on kirumist, kadedust ja tagarääkimist palju. Samas – kadedus on loomulik, ma ei pane seda pahaks. Ise olen ka hea asja peale kade,» tunnistab Laasner.

«Mis ei tähenda, et ma keeraks selle kuidagi kiuslikuks, ma ei viitsi raisata oma elu negatiivsusele.»