Spioonipõnevike autor Tom Clancy kirjeldas romaanides, kuidas lennukitest saavad kord mõrvarelvad ning lõi detailse pildi maailma esiterroristi Osama bin Ladeni tabamisest. Kurioosne on, et kumbagi sündmust polnud veel juhtunud, kui Clancy toksis oma mõtteid klahvidele.
Oma 2011. aasta raamatus «Dead or Alive» kirjeldab Tom Clancy, kuidas Osama bin Laden ei peitnudki end Afganistani-Pakistani piiri äärsel mägismaal koopas, nagu enne terroristi tabamist oletati. Selle asemel redutas ta suure linna külje all mugavas majas, kus teda valvasid turvamehed. Clancy romaanis on tema tabajateks USA eriüksuslased. The Daily Beast meenutab oma raamatuküljel, et mitte kõik detailid Clancyl ei klappinud – tema raamatus redutas bin Laden Las Vegase, mitte Islamabadi külje all ning tal polnud kodus ooterežiimil tuumapommi. Aga ikkagi, kust ta teadis?
Ei olnud selgeltnägija, vaid valdas siseinfot
See polnud ainuke kõhedusttekitav täkkessepanek. Seitse aastat enne seda, kui al Qaeda terroristide kaaperdatud reisilennukid 2001. aasta 11. septembril New Yorgis Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidesse põrutasid ja ligi 3000 inimese elu röövisid, kirjeldas Clancy romaanis «Debt of Honor», kuidas Boeing 747 Kapitooliumisse põrutab, kui Ameerika Ühendriikide kongress seal parajasti istungit peab. «Ta oli uudisvoost ees ja oma ennustustes mõnikord hirmuäratavalt täpne,» vahendab CNN Clancy kirjastajat.
Clancyl oli rohkesti austajaid sõjaväelaste hulgas, sest tema romaanid on militaartehniliselt väga peened ja täpsed. Näiteks kirjeldab ta professionaalse üksikasjalikkusega relvamudeleid, mida tema kangelased kasutavad. Sestap usutakse, et ta polnud mitte selgeltnägija, vaid valdaski siseinfot.
Clancy aga rõhutas aastatetaguses intervjuus, et kui tema kätte sattuski tundlikku infot, oli ta sellega alati ettevaatlik, et mitte kahjustada oma riiki ja selle armeed. Ta olevat püüdnud siiski mitte ülearu täpselt kirjeldada, kuidas eliitüksused, kelle tegemisi ta oma romaanides kajastas, tegelikult töötavad. Ta lausus intervjuus CNNile: «Ma ei seaks iialgi rahalist kasu rahva turvalisusest ettepoole. Kord arutasin ühe sõjaväelasest sõbraga läbi infot, mis mul oli. Ta ütles: Tom, sa ei või sellest mitte iialgi kirjutada. Ja ma ei teinudki seda.»
Tom Clancy läbiv kangelane Jack Ryan (kellest tema romaanides saab lõpuks USA president) on mitu korda leidnud tee kinoekraanile. Tuntumad Clancy romaanidel põhinevad Hollywoodi hitid on «Punase Oktoobri jälitamine», «Nähtamatu vaenlane», «Kõigi hirmude summa» ja «Reaalne hädaoht».
Raamatuist sündisid Hollywoodi hitid
Clancy tähelend sai alguse 1990. aastal, kui 1984 ilmunud «Punase Oktoobri jälitamise» filmiversioon Alec Baldwini ja Sean Conneryga peaosades väga menukaks osutus. Juba Clancy esimene romaan oli nii detailne, et kirjastaja pidi paluma tal tehnilisi kirjeldusi kärpida – maha olevat nõnda läinud sadakond lehekülge. Külmast sõjast jutustanud «Punase Oktoobri jälitamine» pälvis isegi president Ronald Reagani tunnustuse.
Jack Ryanit kehastanud Bald-win meenutas, et kohtus enne võtteid autoriga ning tal on sellest meeldivad mälestused: «Ta oli suurepärane jutustaja, tark inimene ja tõeline džentelmen.» «Nähtamatus vaenlases» ja «Reaalses hädaohus» on Jack Ryan pugenud Harrison Fordi nahka, «Kõigi hirmude summas» kehastab teda Ben Affleck. Clancy populaarsuselt teine tegelaskuju on John Clark, keda on kinolinal mänginud Willem Dafoe ja Liev Schreiber.
Clancy polnud aga mitte sõjaväelane, vaid endine kindlustus-agent. Ta oli kaks korda abielus ning teda jäid leinama neli last. Tal oli surmahetkeks ilmunud 28 romaani, neist 17 said menukiks. Tom Clancy suri möödunud teisipäeval 66aastasena Balti-more`is haiglavoodis, tema surma täpset põhjust ei ole veel avalikustatud. Kirjastaja antud kommentaaris seisab, et Clancy lahkus pärast lühiajalist haigust. Detsembris ilmub tema viimne romaan «Command Authority».
Kommentaarid