"Gravitatsioon": hingemattev ja kirjeldamatu! (4)
Doktor Ryan Stone (Sandra Bullock) ja komandör Matt Kowalski (George Clooney) parandavad parajasti Hubble kosmoseteleskoopi, kui katastroofi tulemusel jäävad nad Maa orbiidile triivima. Astronaudid seisavad küsimuse ees: kuidas koju pääseda?
"Gravitatsioon" on kõige romantilisem film, mida ma elus näinud olen. Ei, Stone ja Kowalski ei võta viimase hingetõmbega avakosmoses kiivreid peast, et üksteise huultel hukkuda. Siin on tegu kosmoseromantikaga.
Arvestades, kui kehv on meist paljudel siin planeedil elada, on arusaadav, miks me vaatame taevasse ning unistame, et oleme kuskil tähtede seas. Kahjuks on sinna pürgimine saanud viimastel aastatel palju hoope, neist suurim kosmosesüstikute maapinnale aheldamine.
Ja selle hoobi peame kõik me unistajad uuesti läbi elama, kui "Gravitatsioonis" süstik koos Hubble'iga, mis on meie arusaama ilmaruumist laiendanud rohkem kui ükski teine instrument, hävib. Need on meie ainsad silmad laia kosmosesse ning filmikangelaste jaoks viimased sidemed Maaga – pole siis imestada, et ekraanil nähtuga nii kerge samastuda on!
Kaasa aitab ka Cuaróni pildikeel. Vana kala kosmoses Kowalski ei ole huvitav ja nõnda oleme me aheldatud Stone'i külge, tihti sõna otseses mõttes. Me oleme koos temaga skafandris paanikas, hoiame hinge kinni, sest ei taha hapniku raisata, ja teeme kaasa sõidu ameerika mägedel, kus maakera on vaheldumisi meie peal, all, vasakul, paremal, kõikjal!
Teate neid 4D kinoelamusi, kus saal koos filmiga liigub? "Gravitatsioon" annab sama kõhupööritustunde täiesti lihtlabaselt 3D-seansilt. Cuaróni ees peab tegema maani kummarduse.
Ma tahan vaadata veel ja veel ja veel, aga see ei tee sellest ideaalset filmi. Vaevalt poolteisttunnise linastusaja lõpuks on vaataja oma tajudega mängimisest ära väsitatud, kohati kisub Bullocki tegelaskuju süžeeliin liialt pisarakiskumiseks ning mida vähem WALL·E-stseenist rääkida, seda parem.
Filmina on „Gravitatsioon" vigadega, aga vahetevahel tuleb mõlkidest kaugemale vaadata, sest see on midagi enamat kui film. See on kunst, mida lihtsalt peab suurel ekraanil kogema!
http://www.filmiarvustus.eu/2013/10/gravity-2013-emotsionaalne-ja-surmav.html
Minule meeldis film väga. Olierakordselt värskendav näha kosmilist filmi uues võtmes. Ja mis siin salata - 3D-s Maa nägemine jne võttis ikka sõnatuks, muutis kogetu palju vahetumaks.
ainus koht, kus juba kahe käega peast kinni hakkasin haarama, oli see , kus Clooney sisenes avakosmosest kosmoselaeva nagu Maa peal aknast tuppa minnakse, panemata tähele, et teisel inimesel pole skafandri kiivritki peas... Aga õnneks oli see arvamus ennatlik ja kõik lahenes iseenesest. Cuaroni poolt igatahes väga hea töö! Vaid heli krutiti kinos mõnel hetkel nii põhja, et kätega tuli kõrvad kinni katta (Varem pole seda minuga veel juhtunud).