FOTOKUNSTI MONA LISA: Foto umbes 12aastasest afgaani tüdrukust Sharbat Gulast heideti esimese hooga tagasilükatud tööde kuhja. Õnneks leiti ta sealt üles ja pandi 1985. aasta juuninumbri esikaanele. Tüdruku pilk ütles olukorra kohta oma kodumaal rohkem kui tuhandeleheküljeline raport. Pakistani põgenikelaagris pildistatud Gula foto ilmumise ajal polnud teada, kus tüdruk nüüdseks viib või kas ta on enam üldse elevate kirjas. Fotograaf Steve McCurry taasavastas Sharbat Gula 2002. aastal. Uus foto noorest naisest ripub McCurry selja taga.Foto: AFP/Scanpix
Inimesed
28. september 2013, 08:00

National Geographic tõi ajakirjandusse fotokunsti (1)

Maailmakuulus ajakiri saab 125aastaseks: esimene National Geographic ilmus oktoobris 1888

Kui National Geographic avaldas oma esimesed fotod, astusid solvunud teadlased ajakirja asutanud ühingust välja – mingisugust pildiraamatut ei pidanud nad lihtsalt väärikaks. Ometi kujunesid võrratud fotod ajakirja edu valemiks. Teerajaja rollis oli žurnaal ka pildimaterjaliga manipuleerimises, vallandades Giza püramiidide nihutamisega tohutu skandaali.

125 aastat tagasi asutas 33 Ameerika geograafist, juristist, ärimehest ja kartograafist koosnev ühing The National Geographic Society oma ajakirja. Tänapäeval eristub see põhjalikku uurimistööd eeldavate artiklitega ajakiri teistest omataolistest just erakordselt kõrge kvaliteediga lummavate ja ainulaadsete fotode poolest.

Kõige esimene foto ilmus ajakirja kaante vahel 1889. aastal – see oli geograafiaõpikust maha pildistatud Põhja-Ameerika topograafiline kaart. Esimene loodusfoto avaldati 1890. aastal – hägune pilt Alaska lähedal paiknevast Heraldi saarest.

11 tühja lehekülge, mis muutsid ajakirja

Juba aastal 1896 ilmutas ajakiri ülesvõtte paljaste rindadega naisest. Foto suulu hõimu kuuluvast pruudist andis ausa pildi sellest, kuidas elatakse maailmanurgas, kus on tundmata kõrge kaelusega ja kandadeni ulatuvad pulmakleidid; kõpskingadest ja kõvakübaratest rääkimata. (Muide, praeguseks on ajakirjas ilmunud täpselt 539 paljaste rindadega naiste fotot.)

Kõik need olid aga üksikud vältimatud illustratsioonid kesk tekstimasse. Fotod murdsid end žurnaali 1904. aastal ja seda pimeda juhuse abil.

Teadlane Alexander Graham Bell (keda tuntakse ennekõike telefoni leiutajana) oli palganud National Geographicu esimeseks täiskohaga peatoimetajaks Gilbert Hovey Grosvenori (kellest sai varsti ka Belli väimees).

Ühel hirmsal päeval sai Grosvenor trükikojast teate, mida kardavad kõik peatoimetajad: kiiresti on tarvis täita materjaliga 11 tühja lisalehekülge.

National Geographicu peatoimetaja Chris Johns kirjutab värskes sünnipäevanumbris: «Grosvenor haaras Keiserlikult Vene Geograafiaseltsilt saadud paki, milles olid esimesed pildid tollal maailma üheks eksootilisemaks paigaks peetud Tiibetis asuvast Lhasa linnast. Ta valis 11 pilti ja saatis need trükikotta, kuid oli kindlel, et kaotab töö ja muutub naerualuseks. Ent kui ajakiri 1905. aasta jaanuaris ilmus, oli vastukaja hoopis teine. Inimesed tulid tänaval Grosvenori juurde ja kiitsid teda piltide avaldamise eest.»

Ühingu The National Geographic Society sees valitsesid sootuks teised meeleolud. USA Today meenutab, et kaks liiget astusid koguni nördinult seltsist välja, sest väärika teadusajakirja «pildiraamatuks» muutmine tundus neile sobimatu.

Kivi oli aga veerema läinud ja fotomaterjalist sai populaarteaduslikuks kujuneva ajakirja lahutamatu osa.

1906. aastal jõudis lugeja ette juba terve pildiseeria loomade ööelust; anno 1908 olid juba pooled ajakirja leheküljed täidetud piltidega.

Maakera on tõesti ümmargune!

Esimesed värvifotod, mis näitasid loodust, nagu jumal selle lõi, rõõmustasid National Geographicu lugejaid aastal 1914. Tosin aastat hiljem jõudsid pioneeridest piltnikud oma kaameratega vee alla. 1920ndatel sai ajakiri esimesena Ameerika mandril värvifotode ilmutamiseks vajalikuga varustatud labori. Järgmise kümne aasta jooksul ilmuvad ajakirjas esimest korda nii maa kui ka vee all pildistatud värvifotod, 1930. aastal esimesed värvilised aerofotod.

1935. aastal saatis National Geographic USA armee abil 21 000 meetri kõrgusele õhupalli, kust õnnestub piltnikul esimesena maailmas teha värvilisi pilte stratosfäärist ning tabada Maa kumerus – lugeja nägi pildilt oma silmaga, et meie planeet on tõesti ümmargune. 1960ndate alguseks on žurnaal muutunud üleni värviliseks, olles seeläbi maailmas ainulaadne.

Esimesed kolmedimensioonilised fotod (komplektis vastavate prillidega) ilmusid ajakirjas 1998. aastal, objektideks Marss ja Titanicu vrakk. Praegu kasutavad National Geographicu loodusfotograafid tehnika viimast sõna – robotkaameraid ning pildistamisvõimelisi mikrokoptereid. Eelmisel aastal toodi maailma kõige kiirema kaamera abil lugejani hämmastav jäädvustis maailma väledaima looma gepardi jooksust.

Skandaal: kes nihutas püramiide?

Mõne foto ümber on puhkenud ka tulised intriigid. Näiteks süüdistati ajakirja 1982. aastal, et see Giza püramiide kujutaval fotol iidsed mälestised üksteisele tegelikust lähemale nihutas. Fotomanipulatsioonid polnud tol ajal laialt levinud ja sestap vallandas temp suure skandaali. Toimetus selgitas vihastele arupärijatele, et püramiidide nihutamine oli vajalik praktilisel põhjusel – muidu poleks horisontaalne pilt ajakirja vertikaalsele kaanele mahtunud. End püüti välja keerutada õigustusega, et kui fotograaf oleks pildi klõpsinud veidi teistsuguse nurga alt, oleks ta ka loomulikul teel täpselt samasuguse kujutise saanud. Puhkenud debatis leidsid eetikud, et vaatamata ettekäändele oli see ometi valetamine, mis kahjustas ajakirja, kui mitte terve ajakirjanduse mainet.

Kui tänapäeval tähendaks see Photoshopis vaid paari liigutust, siis tollal tuli appi võtta käärid ja liim. Pärast pahameeletormi otsustas toimetus, et foto manipuleerimine oli viga, mida edaspidi ei tohi korrata.

2010. aastal võitis ajakirja lugejafotode konkursi pilt, mille puhul selgus hiljem, et autor oli efekti lisamiseks taevasse mõned lennukid «kleepinud». Samalaadne skandaal oli puhkenud kaks aastat varem, kui üks India fotograaf pälvis publikulemmiku tiitli võltsitud foto eest. Et meepotti satub tõrvatilku, on küllap paratamatu, sest harrastuspiltnikud ummistavad National Geographicu konkursse igal aastal sadade tuhandete töödega.