Inimesed
22. september 2013, 08:32

Napsistunud pilgu uurijad said liba-Nobeli preemia (7)

Teadlastele, kes avastasid, et napsitanud inimesed on enda arvates vaimukamad ja kütkestavamad, määrati üks tänavusest kümnest liba-Nobeli preemiast.

Igal aastal Harvardi ülikoolis üle antavad Ig Nobeli preemiad tunnustavad maailma napakamaid teadustöid. Psühholoogiaauhinna said Prantsuse ja USA teadlased, kes leidsid, et õllene pilk ei muuda ahvatlevamaks üksnes vastassugupoole esindajad, vaid mõjub ka iseenda suhtes, vahendab BBC News.

Auhinnagalat korraldav Annals of Improbable Research kuulutas rahupreemia laureaadiks Valgevene presidendi Aleksander Lukašenka otsuse eest muuta avalik plaksutamine ebaseaduslikuks ning Valgevene miilitsa, kes oli selle seaduse rikkumise eest vahistanud ühekäelise mehe.

Rahva tervise preemia pälvis Tai teadlaste meeskond, kes oli 1983. aastal soovitanud kirurgilisi võtteid peenise tagasiõmblemiseks. 1970ndail oli armukadedate tailannade seas puhkenud lausa vembakaksamiste epideemia. Teadlased toonitasid, et nende tehnikast pole kasu, kui part on jõudnud osa peenist ära süüa.

Meditsiinipreemia anti Jaapani, Hiina ja Briti teadlaste rühmale, kes oli uurinud, kuidas mõjub siiratud südamega hiirele ooperimuusika kuulamine.

Bioloogia- ja astronoomiaauhinna said teadlased, kes avastasid, et kui sõnnikumardikad ära eksivad, oskavad nad Linnutee tähtede järgi orienteerudes koju naasta.

Ohutustehnika preemia pälvis USA teadlane Gustano Pizzo lennukikaaperdajate kinnipüüdmiseks leiutatud süsteemi eest. Pizzo leiutis kukutab kaaperdaja luugist alla, pitseerib kindlasse pakendisse ja viskab siis lennuki pommisektsiooni uksest välja. Langevarjuga maanduvat kurjamit ootab maapinnal juba politsei.

Füüsikaauhinna said teadlased, kes avastasid, et mõned inimesed oleksid füüsiliselt võimelised jooksma üle tiigiveepinna – kui need inimesed ja tiik oleksid Kuul.

Keemiaauhind läks Jaapani teadlastele avastuse eest, et biokeemiline protsess, mis sibulalõikuja nutma ajab, on veelgi keerulisem, kui seni arvati.

Arheoloogiaauhinna võitsid USA ja Kanada teadlased, kes uurisid, kuidas allaneelatud surnud karihiire luud inimese seedeelundkonnas lahustuvad.

Tõenäosuspreemia teeninud tiim oli teinud kaks seotud avastust. Esiteks: mida kauem lehm on lamanud, seda suurema tõenäosusega ta püsti tõuseb. Teiseks: kui lehm on püsti tõusnud, pole kerge ennustada, millal ta uuesti pikali heidab.