Kes arvab, et režissööri, produtsendi ja operaatori Tiina Pargi elu on ainult üks suur lillepidu, sest kümmekond viimast aastat on ta reisisaateid tehes vaid maailmas ringi seigelnud, eksib rängalt. Tiina elus on olnud ränki tagasilööke.
Mitte kõige paremini õnnestunud iluoperatsioonid, teise abikaasa ootamatu ja varajane surm ning nagu sellest veel vähe oleks, mattis ta kaks aastat tagasi oma poja. Ligi kümme aastat tagasi õhtul pimedas Tartust Tallinna sõites sattus ta laupkokkupõrkesse vastutuleva autoga. Sel päeval oleks Tiina sündinud justkui uuesti.
Kui küsida Tiinalt, keda elu pole kaugeltki hellitanud, kui tugevaks isiksuseks ta ennast peab, vastab vapper naine (siiski veekalkvel silmadega), et mõnele on jumal andnud rohkem jõudu kui teisele. Kui paluda täpsustust, kuidas ta on suutnud nendest väga rasketest hetkedest välja tulla, ütleb ta lakooniliselt: «Ma ei vasta sellele küsimusele.»
Peeglisse vaadata pole aega
Samas väidab ta, et tema elus pole kunagi olnud hetki, kui ta üksi kodus toanurgas konutab ja musti mõtteid haub. «Kõik mu mõtted on helesinised,» ütleb Tiina ja ta silmad võtavad taas helgema läike. «Kõik mustad mõtted, mis ka võivad tekkida, kaovad, kui trenni teha,» tuletab Tiina meelde oma eluaegset sportlikku elustiili. «Nii et mingitest mustadest mõtetest pole minu puhul vaja rääkida, kuna ma käin kogu aeg trennis. Elu on ilus. Päike tõuseb igal hommikul. Ja igal hommikul sünnin ma uuesti.»
Teemal, kas ta on jätkuvalt sama sportlik nagu peaaegu kogu elu, kus päevi täidavad aeroobikatunnid, ujumine ja jooksmine, ei taha ta üldse peatuda, sest see on Tiina sõnul nii leierdatud.
Kindlasti pole Park kerge natuur. Pärnus Ammende villas reisisaate esitlusel on ta oma kreemika kostüümi ja valgete pitskinnastega justkui printsess, kellele tuleb kõige rohkem tähelepanu pöörata. Omamoodi õigustatult – on ju tema A ja O reisisaadete taga.
Küsides Tiinalt, mida ta peeglisse vaadates sealt näha ei tahaks – pidades silmas mõnda iseloomujoont, millest ta hea meelega vabaneks –, vastab teletäht, et tal polegi praktiliselt aega peeglisse vaadata. «Pealegi olen ma selles eas, kus iseloomu enam ei muuda. Ma olen selline, nagu ma olen.»
Samas tunnistab ta, et televisioon, kuhu ta tuli enamvähem ülikoolipingist, on teda hästi palju muutnud. «Ülikoolist tulles oled sa kindel, et meri on sinine ja varjatud kullateri on täis viimne kui inimene,» muutub ta korraga poeetiliseks, tsiteerides Ellen Niitu. «Aga õige pea saad aru, et päris nii see pole. See äratundmine on samas väga hea ja tele on seda kindlasti õpetanud.»
Vanaema staatuses on Tiina juba tosin aastat. Kui hea vanaema ta on? «See on hea küsimus, see mulle meeldib,» löövad Tiina silmad särama. «Püüan olla hästi hea, kuigi tegelikult ma pole, sest ma teen tõesti väga palju tööd. Vabadel hetkedel püüan oma kolmele lapselapsele rääkida elust. Hästi lihtsaid tõdesid. Näiteks üks neist on varsti juba teismeliseeas, talle ma räägin, et varsti tuleb see aeg, kui armud, aga pea meeles, et esimene armastus läheb alati mööda. Sest kui mina olin sama vana, ei öelnud seda mulle keegi ja ma mõtlesin, et see kestab eluaeg. Päris kaua kestis ka,» täpsustab Tiina ja lisab, et esimest korda armus ta 13aastaselt.
«Mäletan, see oli 6. august. See minu esimene armastus kestis kaheksa aastat. Lõpuks palus ta mu kätt, aga sellest ei tulnud midagi,» avameelitseb muidu isikliku elu suhtes nii tõrges Tiina siinkohal esimest korda.
Vananemist Tiina ei karda. «Sest ma olen vana,» ütleb ta kuidagi väga siiralt. Mis aga saab temast pärast surma, sellele ei mõtle Tiina kunagi. «Ent ma tean, et olen pärast surma endaga rahul.»
Enne tahaks ta siiski ühe romaaniga maha saada. Ainest elust enesest jätkuks Tiinal kuhjaga. Küllap seepärast ongi talle tehtud kaks korda ettepanek panna kirja oma elulugu, millest ta seni on kindlalt loobunud. Ennekõike ajapuuduse tõttu.
Tänagi on Tiina koos saatejuht Andres Dvinjaninoviga Seišellidel. Võiks arvata, et Tiina pea kohal, kes viimase kümmekonna aastaga on reisinud ligi viiekümnes riigis, paistab vaid päike, kuid selle peale kortsutab ta kurjalt kulmu. «Praktiliselt reisin ma oma raha eest, sest keegi mu reise ei toeta. Mitte ükski telekanal! Võimalusi reise teha organiseerin ma ise. Ise leian võimalused ja ise reisin. Tegelikult ongi raha leidmine selle asja juures kõige raskem. Sest saate tegemine, kokku lõikamine, filmimine – see on vaid puhas rõõm. Suurem energia läheb just reisi organiseerimiseks,» selgitab produtsent.
Tiina ei väsi, küll aga mehed
Tiina ei salga, et nii mõnigi ärimees, rahapatakas käes, on pugenud talle külje alla, et saaks olla «Reisile meiega» saatejuht ning oma nägu telekas näha.
Teada-tuntud on tõde, et alles reisil olles avaneb inimese tõeline olemus. Tiina ütleb, et ta ei reisi kunagi inimestega, kellega tal juba eos võiksid tekkida konfliktid. Seega on produtsendi Tiina Pargi ning «Reisile meiega» saatejuhtide Andres Dvinjaninovi, Jüri Aarma, Rein Kilgi, Priit Loogi ja Linnar Priimäe koostöö lausa eeskujulik näide, kuidas saab nädalaid hommikust õhtuni sõbralikult õlg õla kõrval koos töötada. «Mis on aga mõnikord nende meeste viga: mehed väsivad õhtuks ära.»
Viimastel aegadel pigem välismaal kui kodus viibinud Tiina ütleb, et mida rohkem ta siit ära on, seda enam mõistab, kui armas ja hea on Eestis elada. «Selleks peab tõesti palju siit ära käima ja võimalusel ka välismaal elama, et aru saada, kuidas on elu teistes maades. Üks on klantspilt. Me olime maailma suurimas linnas Chongquingis, kus elab 32 miljonit inimest, kus on 500 pilvelõhkujat, mis on klaasist ja betoonist ime. Kõik läigib ja särab. Sealsamas kõrval on turg, kus pannakse kuppusid, tapetakse parte, määritakse haigete selga mingite lögadega, kus on selline mustus ja vaesus,» toob Tiina välja vaid ühe elustandardite kontrasti selles vastuolulises maailmas.
Küllap ta teab, mida räägib, sest tal on seljataga kogemus elust Ameerikas. «Seal elades lugesin ma päevi, kui saan tagasi tulla, kuna mehel olid töölepingud ja lapsed käisid koolis. Tüdruk tegi veel kaks viimast klassi korraga, et me aasta varem tagasi tulla saaksime. Nii et minul polnud üldse küsimust, kas tulla tagasi või mitte. Mulle Eestimaa nii meeldib!»
Arusaadavalt on reisid kaugetesse maadesse toonud kaasa hulgaliselt ekstreemseid olukordi, millest tragi naine on õnneks puhtalt välja tulnud. «Neid on tõesti palju olnud,» tunnistab Tiina. «Viimane intsident juhtus Guadalupe saarel, kus meil oli tõus ühe kose äärde ja kuhu me läksime mööda kärestikulise jõe äärt. Reisiks valmistudes hakkas meie matkainstruktor pakkima lahaseid ja minu imestunud pilku nähes selgitas, et tema grupis murrab iga kord keegi kas jala-, käe- või selja, et need lahased on nii vajalikud.»
Keelatud kohas filmimine tõi käerauad
Tiinat on reisil tabanud nii arreteerimine kui ka vangipanek – Marokos, Liibanonis ja Rio de Janeiros. Põhjus, miks õblukese naise käed selja taga raudu on klõpsatanud, on olnud üks: kange soov filmida keelatud kohtades. «Eriti ei tohi filmida politsei soolaputkas või siis kohvikus, kus istuvad prostituudid. Kui ma teeks aga ainult seda, mis on lubatud, poleks ühtegi huvitavat saadet.»
Siinkohal teeb meie intervjuu ootamatu pöörde. Saalist kostab hoogne «Tervist!», mille peale Tiina lausa karjatab:»Issand, kui ilus mees! Las ma vaatan.» Keset saali seisab ei keegi muu kui ärimees Rein Kilk, üks «Reisile meiega» saatejuhte. Kilk pole enam Ammende villa omanik, kuid selle majaga ometi nähtamatu nabanööriga seotud. Nüüd on selge, miks presentatsioon just Pärnus toimub ja miks ehib üritust selline gurmeelaud.
Tiina esitluseks kaetud hõrgutavate delikatessidega lauda ei puuduta. «Naised söövad silmadega,» jääb Tiina Park endale kindlaks.
Televisioonis 1967. aastast
1967–1990: Eesti Televisiooni toimetaja ja režissöör (noortesaated, kunstisaated)
1992–1996: Kanal 2 saatejuht
2001–2009: tervisesaated «Teie terviseks!» TV3, «Ole terve!» Kanal 2 ja «Retseptita» ETV
Alates 1996 toodab oma isikliku teleproduktsioonifirma Free Studio alt saateid kõigile Eesti telekanalitele.
Reisisaated: ETV «Cést la vie» (1999-2000), TV3 «Päikesepüüdja» (2004-2005), ETV «MineMine» (2005–2007), «Normanni vallutused» (2008), «Reisile minuga», «Reisile meiega».
Kommentaarid