«Mulle ei meeldi Freya, sest tal ei ole relvaluba!» (69)

Möödunud nädalal sai avapaugu «Kättemaksukontori» kümnes hooaeg. Sari algas suurte muudatustega. Algusest peale peategelaseks olnud Frida (Marika Vaarik) lahkus firmast ja tema asemel võttis seal koha sisse õde Freya (Elina Reinold), kes töötab füüsikainstituudis teadurina ega taha detektiiviametist midagi kuulda.

«Frida pärandab Freyale oma osaluse Kättemaksukontoris. Kui Freya otsustab kontori sulgeda, juhtub aga midagi, mis asjalood hoopis uude suunda pöörab,» rääkis stsenarist Mihkel Ulman uuest hooajast mõni aeg tagasi Õhtulehele. Nüüd on uue hooaja avaosa nähtud ja portaalide kommentaariumid arvamusavaldustega üle ujutatud.

«Freya on ülbe!»

Kui esiti võis arvata, et teismelised, kes moodustavad märkimisväärselt suure osa vaatajaskonnast, võtavad pigem sõna sel teemal, kui halb on sari ilma Fridata ja ähvardavad selle vaatamise lõpetada (meenutuseks – möödunud hooajal, kui tulistati teist peaosalist Marioni (Kadri Adamson), arvasid kõik, et Marion sureb ja see tekitas korraliku pahameeletormi – K.T.), siis tegelikkuses asi nii hull ei olegi. Arvamused jagunevad kaheks – on neid, kelle arvates uus tegelane midagi juurde ei anna ja sari on ilma Fridata täielik jama, kuid leidub ka neid, kelle sõnul uued näod seriaali hoopiski värskust toovad.

Mõnele väiksele fännile tundub, et Freya on ülbe. «Sellepärast ei meeldi ta mulle ka, et ta tahtis Kättemaksukontorit kinni panna ja teiseks ei ole ta üldse nii hea tegelane kui Frida. Kui ta nüüd enda magamistoas toimunud mõrva ka uurima ei hakka, siis ei meeldi ta mulle absoluutselt. Kuigi ma usun, et hakkab uurima,» ütleb 8aastane Maarja Katariina, kellele Freya esimeses osas erilist muljet ei avaldanud. «See ei ole normaalne, et ta tuleb ja teatab: halloo, ma olen Kättemaksukontori uus omanik ja saadan selle nüüd laiali!»

17aastasele Stenver Krisile ei lähe uus tegelane samuti eriti peale. «Ta on palju ülbem ja kohmakam kui oli Frida,» põhjendab ta. «Juba uue hooaja esimeses osas tahab ta sulgeda Kättemaksukontorit ja see ei meeldiks ühelegi fännile.»

22aastane Gerli ütleb, et Freya on sarjas esimese hooga võõras, kuid Fridaga äärmiselt sarnane. «Mulle meeldis see, et ta tuli sarja, aga ei olnud mingi Kättemaksukontori üle väga rõõmus, vaid tahtis selle maha müüa. Meeldis tema ükskõikne suhtumine,» ütleb Gerli. «Esialgu jäi mulje, et ta tuligi ainult mõneks osaks, kuna ka seriaali algusklipis olid ainult Marion ja Häidi.»

Freya pole nii naljakas kui Frida

12aastasele Annabelile Freya meeldib. «Frida tundus parem, kuna siis ei olnud ohtu, et Kättemaksukontor kinni võib minna,» põhjendab ta, miks siiski Fridat eelistas. «Freya sobib sinna hästi, kuid ta võiks olla veidi positiivsem.» Annabeli tutvusringkonnas oli «Kättemaksukontori» uue hooaja avaosa kuum teema.

Vennad Joosep (11) ja Mikk (7) ütlevad kui ühest suust, et Freya ei meeldi neile, kuna ta kavatses Kättemaksukontori sulgeda. «Freya on liiga karm ega tea detektiivitööst midagi. Talle ei meeldi vist inimesi aidata, tundub liiga isekas,» ütlevad poisid, kellel Frida sarjast lahkumine peaaegu pisarad silma tõi. «Tundsime, et «Kättemaksukontor» läheb igavaks. Frida ju alustas selle kontoriga, kuidas ta saab ära minna?» ei mõista poisid.

Freya miinuseks on Joosepi ja Miku arvates see, et naine on nagu tõsine kooliõpetaja, kes lastele ei meeldi. «Võib-olla ei ole temaga lihtsalt harjutud. Ta ei ole nii naljakas ka kui Frida.»

Poisid kinnitavad, et sarja vaatavad kõik nende sõbrad ning isegi vanaema. «Arutasime kodus ja koolis, et Freya ei ole väga tore, aga loodame, et ta saab toredaks. Aga ei tea, kas Freyal jätkub närvi Marioni ja Häidiga koos töötada, kui nad pidevalt kaklevad.»

Maarja Katariina oli väga kurb, kui kuulis Frida lahkumisest, kuna tegelane oli üks tema lemmikuid. «Ta oli tore: oskas lasta, tegi häid nalju ja oskas mõrvu lahendada. Ta oli Kättemaksukontoris kõige targem.» Ühest asjast neiu aga enda sõnul aru ei saa – kuidas hakkasid kõik mehed, kellega Frida kohtus, talle kohe külge lööma. «Ta nägi välja väga tagasihoidlik. Natuke veider, et Frida lõpuks segi pööras ja Indiasse mingisse kloostrisse elama läks,» ütleb ta.

Stenver arvas, et Frida lahkumisega läheb sari kohe kõvasti igavamaks. «Aga pole väga viga. See oli alles esimene episood, eks näeb veel, mis saab.» Siiski lisab ta, et Frida oli sarjategelaste seltskonnast kõige targem ja taibukam.

Gerli ütleb, et tema Frida lahkumise tõttu päevi patja ei nutnud. «Pigem jäin huviga ootama, kuidas tema roll välja kirjutatakse ja kes tema asemele tuleb.»

Neljapäeva õhtu on püha aeg

Miks noortele «Kättemaksukontor» üldse meeldib? «No mulle meeldivad õudukad ja «Kättemaksukontoris» on enamik osi natuke õudsed,» teatab Maarja Katariina, kelle sõpradest suurem osa on seriaali vaatajad. «Peale selle on sari naljakas ja sealt saab igasuguseid asju teada: näiteks, et on olemas Chaneli väike must kleit. Miks ma ei peaks seda vaatama?»

Stenver ütleb, et «Kättemaksukontorit» vaatab ta seetõttu, et see sarnaneb välismaiste sarjadega, mida ta on harjunud vaatama – näiteks «CSI» ja «Mentalist». «»Kättemaksukontor» hakkas mulle meeldima, kuna see pole lihtsalt krimisari, vaid seal saab ka nalja ja iga osa on põnevam kui eelmine. Samuti on sinna toodud sisse paranormaalseid asju ja fantaasiat.»

Gerli hakkas alguses «Kättemaksukontorit» vaatama puhteestlaslikust huvist. «Tahtsin näha, kuidas asi välja tuli. Naljad on head, lood huvitavad ja näitlejad suurepärased,» ütleb ta. «Alguses olid Tuvi ja Maango need, kes vaatajaid naelutasid, aga nüüd on jälle uued politseiliinid sisse toodud. Jälle on midagi uut ja huvitavat.»

Joosep ja Mikk on «Kättemaksukontorit» vaadanud algusest peale ja vaatavad kindlasti ka edaspidi. «See on naljakas ja huvitav. Tegelased on ka väga lahedad ja juhtumid põnevad. Kui ühe osa ära vaatad, siis ei jõua järgmist neljapäeva ära oodata. Terve ootamise nädala jooksul kõik sõbrad arutavad, kuidas osa võiks edasi minna,» ütlevad nad.

Poiste ema Anneli sõnul on neljapäeva õhtu nende kodus püha aeg. «Kui kell saab 20.30, on peale laste ka vanemad teleka ees ja kodus valitseb haudvaikus,» muigab ta. «Meil on isegi selle õhtu menüü välja kujunenud – lambasoolevorstid. Lapsed vaatavad kordusi telekast igal vabal hetkel ja ikka uuesti ja uuesti,» räägib Anneli ja lisab, et kui vanemad korduse ajal teleka on hõivanud, vaadatakse osi uuesti internetist. «Mina lapsevanemana panen heas mõttes diagnoosiks: armastus «Kättemaksukontori» vastu.»

TV3: avaosa võeti vastu väga hästi

TV3 avalike suhete juhi Annely Adermanni sõnul algas hooaeg kanalile suurepäraselt ja vaatajad võtsid avaosa vastu väga hästi. «Keskmiselt vaatas seda 135 000 inimest, tipphetkel 200 000. Oma ajavööndis oli «Kättemaksukontor» TV3 sihtrühma (15 –49aastased televaatajad) seas liider ehk vaadatuim programm.»

Ka uue peategelase Freya kohta on telekanal kuulnud ainult positiivset tagasisidet. «Omaette huvitav on jälgida sarja fännide omavahelist heitlust TV3 Facebooki lehel, kus võtavad sõna nii pooldajad kui ka vastased ning toimub värvikas arvamussõda,» muigab Adermann, kelle sõnul arutletakse Facebookis lausa küsimuse üle, kas Freya on ka päriselt Frida õde.

Raivo Suviste: tegelase vahetus oli sundkäik

«Kättemaksukontori» produtsent Raivo Suviste ütleb, et Frida vahetamisel Freya vastu sarja tegijad riske ei võtnud. «Marika loobus ja me võtsime teise. Kui oleksime hakanud ise osalist välja vahetama, siis oleks see olnud risk, aga selle asja nimi oli sundkäik,» ütleb Suviste.

Seda, mida peategelase vahetus ühele sarjale kaasa toob, ei saa Suviste sõnul kunagi ette teada. «Kui teaks, oleks ju väga mõnus. Kunagi ei tea, kas uus tegelane saab koduseks. Ta võib lisada värskust ja anda tuule tiibadesse, aga võib juhtuda ka vastupidi.»

Korra on «Kättemaksukontoris» osaliste vahetus juba olnud. «Kui Elina Pähklimägi tõusis taustalt esile ning Ott Sepp ja Märt Avandi läksid ära, siis arvasid kõik, et seriaal kukub kokku. Aga läks vastupidi – siis algas tähelend,» meenutab ta. «Samuti ei tea me praegu, mis saab. Esimesed numbrid on tulnud ja need on küllaltki julgustavad. Elina Reinold on igal juhul väga hea näitleja, tegi esimeses osas tugeva etteaste ja tundub, et ka fännid on ta omaks võtnud.»

Suviste sõnul on vara veel mingeid järeldusi teha. Olgugi, et avaosa vaatajanumbrid olid kõrged, võib selle põhjuseks alati olla ka esialgne huvi. «Sari koosneb ju ka väga paljudest muudest asjadest. Näitleja, kes on ekraanil, on muidugi visiitkaart ja teda armastatakse, aga kõige selle taga on väga olulised ka stsenaarium, režii ja kogu brigaad, kes seda teeb,» ütleb Suviste. «See meeskond on ju sama – Mihkel Ulman ikka kirjutab, Ain Prosa ikka lavastab. Ma usun, et seal ei tohiks langemist tulla.»

Põhjapanevaid järeldusi hooaja edukuse kohta saab tema sõnul teha alles siis, kui kõik episoodid on ekraanil olnud. «Muidugi on teatud märgid, aga nendeni läheb umbes kuu aega. Kui tulevad oktoober-november, pimedad talvekuud, alles siis saab öelda, milline selle sügise telemaastik on – mis on eesotsas ja mis jääb tahapoole.»