Inimesed

«Mina meie pulmas ei laulnud, aga Joel laulis enda kirjutatud lugu minule.» (14)

Aigi Viira, 14. september 2013, 00:00
PEREKOND REMMEL: «See pilt oli kirjade sees, mille kirjutasime personaalselt oma külalistele,» räägib Laura, mis selle Joeli ja Laura foto eriliseks teeb. «Juurde olid lisatud meie valmistatud trühvlid.» Foto: Kalev Ints
«See oli kindlasti mu elu üks kaunimaid päevi,» ütleb lauljatar Laura Remmel (24), kes pärast möödunudreedest laulatust džässpianist Joel-Rasmus Remmeliga (23) enam neiupõlve nime Põldvere ei kanna. Ka mitte artistina. «Toimus ikkagi nimevahetus, kuid eks enamik mu kontsertegi on Laura nime all,» räägib nädala aega uut nime kandnud lauljatar.

Oma kihluse avalikustasid Laura ja Joel-Rasmus juuni algul ning vihjasid, et abiellutakse septembris. Möödunud reedel, 6. septembril, laulatatigi nad Risti kirikus, pulmapidu peeti Padise mõisas. «Kuupäevaga mingit numeroloogiat ei olnud,» sõnab Laura, et eritähenduslikku numbrikombinatsiooni taga ei aetud. Kui kuupäev oli juhusliku loomuga, siis laulatuspaiga, Risti kiriku kasuks otsustati aga täie teadmisega. «See oli teadlik valik,» ütleb Laura. «Et pidu oli Padise mõisas, siis valisime kiriku, mis oleks peopaigale lähedal.»

Samal teemal

Paari laulatas peigmehe vanaisa

Pealegi on Laura siiani pühakoja ilust ja ajaloost sisse võetud: «See on 700 aastat vana kirik! Ning see on Eesti mandril üks ainulaadseimaid, sest sel on kaks sissekäiguala.»

Tõsi, Aldo Järvsoo disainitud laulatuskleidis pruudi kirikusse sisenemine ei pannud külalisi õhku ahmima mitte üksnes üleva vaatepildi tõttu. Vahekäigu põrandat ääristavad küünlad kujutasid endast lauljatari tüllseelikule ohtu – et see võib kogemata süttida. «Mina ei märganud midagi,» naerab Laura. «Pärast kuulsin, et paljud olid hinge kinni hoidnud, aga õnneks olime isaga, kes mind altari ette saatis, kokku leppinud, et me ei kõnni aeglaselt, vaid kepsaka sammuga, ning seetõttu libises kleit neist küünaldest kiiresti üle ja midagi ei juhtunud.»

Muusikuist noorpaari laulatas Joel-Rasmuse vanaisa, Viljandi baptistikoguduse pastor Aamo Remmel. «See oli väga eriline, et meid laulatas Joeli vanaisa – meile oli oluline, et vanaisa sõna saaks kõlada,» ütleb Laura. «Ning jumalasõna jäi meile kõlama läbi vanaisa: mis Jumala poolt on ühte pandud, seda inimene ärgu lahutagu.»

Pulmareisi Portugali otsustas aeg

Tähtsat päeva, mida Laura nimetab üheks kaunimaks oma elus, soosis ka ilm. «Ilmaga vedas meil aga tohutult!» kõneleb Laura, et septembrikuine laulatuspäev oli ebasügiseselt päikesepaisteline ja soe. «Ega Eesti suve peale saa kunagi kindel olla – teinekord võib ka külm olla. Kord laulsin ühes juulikuu pulmas ja õues oli sooja 12 kraadi.»

Seekord aga, kui soojapügalaid oli tunduvalt rohkem, lauljatar ise lavale ei astunud. «Mina ei laulnud, kuid Joel laulis enda kirjutatud lugu minule,» särab Laura. «See kõlas väga ilusasti, ehkki ta pole laulja, vaid pianist. Pealegi ei saanud ta enne esinemist korralikult häält lahti laulda, sest sõi just vastu seda kooki.»

Et pulmareisiks jäi abielupaar Remmelil napp nädalake aega, lendasid nad Portugali. «Täna (eile – toim.) on mu onupoja pulmad Pärnus, kuhu tahtsime tulla, ning Portugal oli ainuke paik, kuhu seetõttu ajaliselt jõudsime,» muigab Laura, et unistuste sihtpaigad on siiski need, kus liigselt turiste pole. «Olnuks enam aega, siis läinuksime Antarktikasse või Islandile. Aga mõtlesin, et kui tuleval aastal saab kool läbi, siis võibki sinna minna.»

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee