Kurt Wallander – Euroopa kõige põduram ja murelikum detektiiv (4)

Rootsi kirjaniku Henning Mankelli krimiraamatutest tuntud politseikomissar Kurt Wallander elab ja töötab pealtnäha sulnis rannikulinnas Ystadis, kus Mankelli kirjasõna uskudes on alati kas liiga palav, liiga külm, liiga tuuline või vihmane. Daily Mirror on irooniliselt märkinud, et Ystadi mõrvastatistika jääb alla ehk ainult Briti sarja «Midsomeri mõrvad» erakordselt vaenulikele ja loogikast lähtudes nüüdseks küllap täiesti inimtühjadele külakestele.

Wallanderit ennast vaevavad ihuhädad ja sassis suhted oma kiusliku isa, tuulepeast tütre, ükskõikse eksnaise ja kaugel mere taga elava südamedaamiga. Ta suitsetab nagu korsten ja kaldub kriisihetkedel depressiooni. Siis võib ta end ka pildituks juua. Tema suurim mure on Rootsi ühiskond. Henning Mankell ja tema kirjanikukäe läbi ka Wallander jälgivad ärevusega, kuidas muudab riiki pagulaste sissevool – kuriteole ajendavad suutmatus lääne ühiskonnaga kohaneda, aga ka võõraviha. Mitmes Mankelli raamatus sepitsevad salaplaane neonatsid.

Ühiskonnaäng on omane ka Mankellile endale, kes on intervjuudes rõhutanud, et tema meelest on kasvavas kuritegevuses ja inimesi mõistusevastastele veretöödele kihutavates psüühikahäiretes süüdi hüljatus – osa ühiskonnaliikmeid tundvat end irdunult, kuid see polevat ainult nende enda süü.

Eestlastele on Wallander tuttav Mankelli romaanidest, millest suurem osa on eesti keeles ilmunud ning harilikult ka raamatupoodide müügiedetabelite esikümnesse jõudnud. Eelmisel pühapäeval alustas ETV ekraanil kolmandat hooaega Briti sari «Wallander», kus detektiiv on pugenud armastatud näitleja Kenneth Branaghi nahka. Kolmas hooaeg viib Wallanderi muuseas Riiga, kuhu detektiiv saabub mõrvajuhtumit lahendama, aga komistab ühtlasi armastuse otsa.

Branaghi Wallander pühib pisarad?

BBC sarjas on raamatu-Wallanderist pisut mööda hiilitud. Näiteks pidi Branagh hülgama detektiivi tava autos ooperit kuulata, sest sama hobi on ka Briti kirjaniku Colin Dexteri loodud ning samuti popi telesarja tegelasel inspektor Morse’il. Et Branaghi Wallander on Mankelli Wallanderiga võrreldes ülearugi melanhoolne ja nutune, on BBC kodulehel blogisissekandes märkinud koguni sarja stsenarist Peter Harness. Tõsi, Harnessil pole sarja esimeste hooaegadega midagi pistmist. ETVs hooaja alguses eetrisse jõudnud «Juhtum sügisel» pakkuski tänu Harnessi teistsugusele käekirjale haruldast võimalus näha Wallanderit naeratamas (tõsi, muhedat ilmet jätkus ainult osa avaminutiteks – varsti lahistas komissar jälle tönnida). Stsenarist muheleb, et tönnimine oli Branaghile nii sisse juurdunud, et ta pidi käsikirja suurte tähtedega kritseldama märkusi: «ÄRA UNUSTA NAERATUST!»

Henning Mankell tundvat Branaghi ja tema töö vastu sümpaatiat, kuid Wallander talle ei meeldivat – kirjanik on öelnud, et enda loodud tegelaskuju asemel sõbrustaks ta pigem Sherlock Holmesiga.

Ystad lõikab detektiivilt profiiti

Wallanderi kodukant, Ystadi linnake Rootsi lõunatipus, kus 2010. aasta andmetel elab 18 350 inimest, püüab maailmakuulsalt raamatutegelaselt kasu lõigata. Linn pakub krimihuvilistele turistidele spetsiaalseid ekskursioone fiktiivse komissari radadel. Veebileht visitsweden.com lubab, et Ystad on tõesti täpselt selline, nagu raamatutes kirjeldatakse – keskaegsed pastelsetes toonides hooned ja munakivitänavad, muuseumid, kunstigaleriid ja pikad liivarannad, kust ei ootaks pealtnäha mingit kurjust.

Tuuril saab huviline Wallanderi kuulsamate mõrvajuhtumite jälgi ajada ning appi tõttavad koguni spetsiaalsed nutitelefoniäpid. Wallanderi lemmikkohvik Fridolfs on päriselt olemas. Detektiivi auks pakutakse seal politseimundrisinise martsipaniga kaetud kreemikoogikesi. Wallanderi austaja seab kindlasti sammud ka Mariagatanile, kus Wallander elab.

Mankell oleks maailma muutes surma saanud

Briti leht The Telegraph märgib, et kui Kurt Wallander vaatleb muutuvat maailma pigem kurvalt ja passiivselt, siis detektiivi looja Henning Mankell (65) on poliitiliselt aktiivne ega pelga nina kriisikolletesse pista. Teda on noorusest peale lummanud Aafrika ning Mosambiigist on saanud tema teine kodu. Mankell oli juba nooruses vasakpoolselt meelestatud aktivist, kes leidis söakust protestida nii Vietnami sõja, apartheidi kui ka Portugali võimutsemise üle Mosambiigis. Maailmamuutmise soov on teda viinud ohtlikesse olukordadesse ja 2010. aastal jõuti ta juba surnukski kuulutada, kui ta Gaza sektorisse humanitaarabi toimetades koos võitluskaaslastega rünnaku alla langes.

Tänu Wallanderile multimiljonäriks saanud Mankell on abielus režissöör Ingmar Bergmani tütre Evaga. Nagu Wallanderil, pole temalgi eraasjus kõik õlitatult läinud – abielus on ta neljandat korda. Tal on neli last. Kirjaniku enda lapsepõlv oli veidi nukker – varsti pärast Henningi sündi lasi ta ema jalga ja poiss sirgus kohtunikuametit pidanud isa hoole all.

Oma esimese Wallanderi-raamatu kirjutas Mankell 1991. aastal («Näota mõrvarid» ilmus eesti keeles 1997. aastal «Mirabilia» sarjas).