"Kurb Jasmine": Alleni fännid jumaldavad, vihkajad jälestavad. Fännidel on õigus. (2)

Jasmine (Blanchett) abiellus noorelt finantsgeenius Haliga (Alec Baldwin). Kui abikaasa tüüpilise Wall Streeti ärimehe tegude pärast vangi läheb, peab kõigest ilma jäänud ja närvivapustuse üle elanud Jasmine kolima San Franciscosse oma õe Gingeri (Sally Hawkins) juurde ning maitsma keskklassielu.

Maailmas on laias laastus kahte tüüpi inimesi: neid, kellele Woody Alleni filmid meeldivad, ja need, kellele ei meeldi. Ja ma olen kindel, et otsus „Kurba Jasmine'i" vaatama minna tehakse suuresti tema nime pealt.

Kui keegi aga ei tea, kes Allen on, siis ärge jumala pärast valige seda filmi oma esimeseks kogemuseks! Mitte, et see oleks halb film, kaugel sellest, aga see on lihtsalt natukene liiga ... Noh, jutukas ja tõsine.

„Kurb Jasmine" pole 77-aastase filmilegendi kõige õnnestunum lugu. Allen soovib teha filmi, mis räägib läbi (eks-)rikkuri silmade, kuidas ülejäänud 99% elab, ent stsenatrist-lavastaja istub ise natukene liiga paksu rahakoti peal, et keskklassi elu ning probleemid usutavaks teha. Õnneks parandavad karakterid süžeevead sama hästi nagu linnaisad enne valimisi teeaugud.

Kogu näitlejateansambel sobib nõnda täiuslikult rollidega kokku. Ainsana jätab suhu natukene hapu maigu Hawkins, ent seda puhtalt selle pärast, et kolleegid nõnda puhta töö teevad.

Väljaspool Jasmine'i elupööriseid võidavaid vaatajate südameid Gingeri erinevad meeskosilased: eksmees Augie (Andrew Dice Clay), praegune silmarõõm Chili (Bobby Cannavale) ning armuke Al (Louis C.K.). Isegi mina mehena sain aru, miks naisel võib olla raskusi nende vahel valimisega, ja see lause on minu sügav kummardus näitlejate ees.

Blanchetti ees jääb aga kummardamisest väheseks. Lömitamine ja kingade suudlemine on parim, mida ma suudan. Jasmine'i kehastamine on kui köiekõnd, kus ühel pool laiutamas labasus ja teisel karikatuur, ent näitlejanna suudab hoida nööril ideaalset tasakaalu.

Jasmine on vastik inimene, aga tema sammudele tagasi rikkusesse on võimatu mitte kaasa elada, sest Blanchetti kehastus on nõnda paeluv. Andke andeks, et mu suunurgast selle trükkimise ajal väike ilanire tilgub, aga ma ei mäleta, millal viimati üks näitlejatöö mu nõnda pahviks lõi.

Ainuüksi selle ühe rollitäitmise pärast väärib „Kurb Jasmine" vaatamist. Aga mitte oma kallimaga reedeõhtuse kohtingu raames, nagu Woody Alleni filme harilikult. Pärast võib õhtusöögilauas tekkida veini tellides või arvet vaadates ebamugav vaikus.