Fantastic Mr. Fox 2009 Animatsioon
2009. aastal otsustas Hollywood kinokülastajate õnneks tagasi pöörduda oma juurte juurde ja valmis said kolm klassikalises stiilis valminud animatsiooni. Kui „Printsess ja konn" tõestas, et Disney oskab veel teha ka käsitsi animeeritud filme, siis „Coraline" ja sel nädalal meie kinodesse jõudnud „Fantastiline härra Reinuvader" on korralikud nukufilmid.
Härra Reinuvader (George Clooney) lubas oma naisele (Meryl Streep), et pärast nende poja Ashi (Jason Schwartzman) sündi paneb ta kanalate röövimise ameti igaveseks maha. 12 rebaseaastat hiljem on kihk aga liiga suur ja nii võtab ta appi sõber Mägra (Bill Murray) ja oma nõo Kristoffersoni (Eric Anderson), et korraldada üks viimane suurrööv. Sihtmärgiks on kolm kohalikku ärimeest (inimsoost) Boggis, Bunce ja Bean. Kui mehed kättemaksu ihkavad, kaotab härra Reinuvader oma kodu, Kristoffersoni, ja mis kõige hullem, ka oma saba. Et kõiki neid tagasi saada, tuleb minna sõtta!
Wes Anderson on lavastaja, kelle käe alt on tulnud juba mitu väga head ja omanäolist filmi (tuntumad „Darjeeling Limited" ja „Life Aquatic"). Ka „Fantastilises härra Reinuvaderis" on tunda seda sarmi, mida eelmistes filmides. Kui ma sissejuhatuses panin filmi ühte patta „Coraline'iga", siis tegelikult erinevad nad kui öö ja päev. Seni kuni „Coraline" üritab vaatajat lummata oma 3D ja maagilise maailmaga, mis peaks paistma võimalikult ehtne, siis Anderson paneb reaalsusele juba algusest peale pidurid peale ja naudib oma loodud kunstmaailma.
Üks kõige tähtsamaid detaile „Reinuvaderi" juures on, et tegu on tavafilmist poole aeglasema teosega. Kui filmikaamerad jäädvustavad toimunut 24 kaadrit sekundis, siis Anderson pildistas oma loomi vaid sekundi kohta vaid 12 korral. Just nimelt pildistas, sest iga kaader vajas loomade sättimist. Just sellele täppistööle on Anderson lootnud ka tähelepanu juhtida.
„Reinuvader" on klassikaline Taavet-Koljati-vastu lugu. Tõsi, kui härra Reinuvaderi näpud poleks parema elu järele sügelema hakanud, poleks ka ärimeestel mingit põhjust teda vihata, kuid tänu kapitalismile ei süüdista keegi Reinuvaderit: rikkuse otsimine on alati loomulik. Seda enam, et ta üritab selle käigus olla vastutustundlik pereisa.
Filmi kurjategijad Boggis, Bunce ja Bean on aga üles ehitatud võimalikult labaselt ja vaid ühe eesmärgiga: nautida seda elu, mis neil on, ja mitte kuhugi pürgida. Kui üks väike rebane nende suurest varandusest kasvõi grammigi varastab, peavad nad kiirelt kätte maksma, hoolimata midagi teiste tunnetest või loodusest.
Just loodus on üks „Reinuvaderi" tugevamaid külgi. Loobudes igasugusest taotlusest reaalsusele on Anderson suutnud luua maailma, kus mitte keegi ei kahtle rääkivates loomades, samas kui Coraline'i rääkiv kass vahepeal kentsakana tundus. Ümberringi olev keskkond on kõike muud kui reaalne, kuid et see on loodud just selle ainsa loo rääkimiseks, on see ehk paremgi kui reaalsus.
Häältest teeb oma tavapäraselt tugeva esituse Clooney, kuid kõige paremini on oma osasse valitud Streep, kes suudab olla emalik, ilma et ta oleks nii äratuntav, et tema staariimidž tegelase nautimist segama hakkaks. Schwartzman ja Anderson on samuti väga tugev paar.
„Fantastiline härra Reinuvader" pole veatu. Kohati tundub filmi sisu lihtsalt seisma jäävat, et sisse mahutada kaks kesist naerukohta ja kui lugu on juba mõtet rääkimist, miks mitte näidata seda meile natukene pikemalt. Nali aga kaalub vead üle ja Wes Anderson on saanud hakkama järjekordse tagasihoidlikult humoorika ja kokkuvõttes tõeliselt meeldiva filmiga.
Jääb ainult küsida, miks otsustati Eesti keelde tõlkida „Alice Imedemaal", aga mitte „Reinuvader". Kui üks neist filmidest võiks tõlkest (rahalist) kasu lõigata oleks selleks just viimane.
4/5
Kommentaarid