Raamat

Eesti B-kategooria naistest, kes ookeani taga jõukureid jahivad ja muust säärasest (1)

Tõnis Erilaid, 11. juuli 2010 09:57
Raido Saar, „Ainus, mis loeb", Eesti Raamat.

Esmalt jõudis minuni jutt, et hoolimata raamatu tagakaanel kinnitatust („selle raamatu sündmused ei ole tõenäoliselt kunagi aset leidnud") on siin räägitud väga konkreetsetest tegelastest Eesti b-kategooria seltskonnarahva seas, kes Miamis vähema või suurema eduga ajuti läbi proovivad lüüa. Ehk siis - naised jõukureid jahtimas.

Ei oska ka pärast lugemist seda juttu prototüüpidest kinnitada ega ümber lükata. Kuigi beibed on kohati väga usutavalt kirja pandud. Vahet isegi psühholoogiliselt usutavamalt, kui peategelased Tom ja Carina siin seiklustesse satuvad. Peale Ühendriikide kandub tegevus mujalegi, isegi otsaga Aafrikasse.

Jalgpallist - nii ajakohane praegu - on ka riivamisi juttu. Hoogne raamat, kuid (ma ei taha kedagi solvata) pigem kirjanduse äärmaadelt pärit. Mehe kirjutatud naistekas oma stiililt. No võib olla on see suvine raamat. Et loed läbi ja unustad.

Ma oleks suuresti imestunud, kui samalt autorilt veel midagi ilmuks ja ma seda lugema kipuks. Aga võib ka muidugi olla, et ma kirjandust liialt suute tähtedega kirjutatult vaatan. Samamoodi, kui tümpsumuusika, võib ka Raido Saar just see olla, mida rahvas vajab.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee