Aga kui peaosatäitja kompuvälimuse - no peaaegu Uku Suviste! - ning kaamera ihara pilgu koha pealt silm kinni pigistada, saab Tallinnas Artise kinos jooksva "Nowhere Boy" põhjal The Beatlesi juhtfiguuri arenguloost pildi küll. Poisipõlv tädi Mimi range pilgu all, unistus kadunud emast - ning ema Julia ootamatu väljailmumine elurõõmu, naiseliku hurma ja loomingulisuse kehastajana.
Vasikatembud ja Elvise matkimine, esimese bändi tegemine stiilis "kuuris välja vineerist sai saetud kitarr" - Taylor-Wood näitab armsaid anekdootlikke lookesi lennoniaanast. Kohati tundub vormistus ehk liiga lihtsameelne, võrdluseks meenub mõni noana hinge nüsiv ja samas karge rokieluloofilm, nagu näiteks Anton Corbijni "Control" Joy Divisioni varalahkunud lauljast Ian Curtisest.
Ent Johni heitlus ema ja tädi, lausa erootilise süüdimatu emaarmastuse ning karmi, kuid kohusetundliku tädiarmastuse vahel kulmineerub plahvatusega, milleni jõudmine võimaldab kohati Mimi ja Julia osatäitjate Kristin Scott Thomase ja Anne-Marie Duffi kõrval tuimaks jäänud Aaron Johnsonil end nüansirikkamalt näidata.
Kommentaarid