Kahjuks tundub kolmas raamat olevat kirjutatud kiirustades. Lugu ise põnev ja hea, aga Harglal pole nagu olnud aega seda korralikult kirja panna. Nagu öeldud, referaadiks on materjali piisavalt ja kahjuks tunduski tekst kohati referaadina - nagu oleks mees keskaegse elu-olu uurimisel omajagu tööd teinud ja nüüd oli kahju midagi raamatust välja jätta. Lihtsalt see lehekülgede-pikkune referaadijutt lõikus kuidagi muust loost häirivalt välja.
Algul jääb tõesti mulje,et surnu ärkab ellu ja kõnnib linna servale selleks et kitli peale saada. Tegelikult on peksasaanu näol tegu uue inimesega,aga puudub eraldav lause,seepärast põimuvad nad lugeja teadvuses ühte.
Niisiis, Tallinnas, issanda aastal 1442, näeb timuka tütar, kuidas kivilöökidega pähe tapetakse üks võõrsilt tulnud noormees. Kes leitakse peagi väljaspool linnapiire poolsurnult, läbipekstuna.
KOMMENTAARID (9)