Lois McMaster Bujold, „Lõputuse piirid", tõlkinud Allan Eichenbaum, Varrak.
Barrayari saaga järjekordne raamat, ning seni sarja üks parimaist, kuigi teisedki on head. Nõnda ei pruugi ehk mõelda ulmefännid, kes ootaksid ehk tõsisemat süüvimist tulevikumaailma, kuid actioni nautivale tavalugejale läheb raamat kahtlemata peale.Nagu paljud sarjakirjanikud - Rex Stout näiteks - paigutas McMaster Bujold raamtusse ühe pikema stoori asemel kolm lühemat lugu: "Leinamäed", "Labürint" ja "Lõputuse piirid".
Kolm lugu nagu kolm kähkukat. Kiired, veetlevad, põnevad. Ja kriminaalsed. Ses mõttes, et meenutavad pigem krimi või põnevusjutte, kui rahulikult kulgevat ulmet.
Esmalt tuleb ühiskonna valitseja pojal, sarja peategelasel Miles Vorkosiganil perifeerias kord majja lüüa, ennast maksma panna ja selgitada, et mittetäiuslik inimene - nagu tema isegi - väärib elu.
Teine lugu räägib varjatud päästemissioonist ning kolmas sellest, kuidas tuleb vangilaagris käituda ja lootust elus hoida.
Tegelikult on lood märksa sügavamad ning pealispind ei peegelda kaugeltki sisu.
Kommentaarid (0)