Eestikeelne pealkiri vajab ehk pisut selgitamist. Varikirjanik on inimene, kes teise eest raamatu kirjutab. Tema nimi ei pruugi kunagi paljastuda, mida juhtu küll harva, sest kirjandusteadlased ja sensatsiooniajakirjanikud on kibedad uurima.„Varikirjas" on Mitchelli esimene romaan, ilmunud kuraditosin aastat tagasi ja kohe ka auhinnatud. Nagu autorile tavapärane, on siingi vormieksperimente, meile räägitakse lugusid erinevatest kohtadest - Jaapanist üle Hiina ja Mongoolia Venemaale ja New Yorki välja.
Üks tegelasist on kehatu mõistus, aga kohtab ka kagebešnikuid, kommuniste ja salapärase Jaapani sekti liikmeid. Raha- ja meediamaailma tegelasist rääkimata. Ning lõpuks jõuame tagasi alguspunkti - või õigemini hetke enne seda, kus esimese loo peategelane on sariinipommi käivitanud. Oleme arutlemas, et mis siis elus õieti reaalselt eksisteerib ja mis on väljamõeldis.
"Teen kannapöörde - seal pole kedagi, üksnes rongi tagumine ots, mis kiirust lisades pimedusse kaob".
Kultuurirevolutsiooni, Jaapani metroo gaasirünnak - hulk ehtsaid ajaloosündmusi taustal - on see kogumik novellilaadseid jutte inimestest ja nende siseelust. Heast ja halvast. Mingil moel, kasvõi mõnesõnalise vihjega, on kõik need lood omavahel siiski seotud. Aga nende vihjete mõistmiseks - mõni on küll väga nähtaval - nõuab raamat üsna terast lugemist.
Selles mõttes jälle moodne raamat, et mõningaid detektiivioskusi nõuab näilisest hakitusest läbipuremiseks ja omaenda loo moodustamiseks. Head lugemist!
Kommentaarid (0)