Mõni ütleb, et rokipeerud. Mõni ütleb, et ikka üks ja sama laul kõigi pikkade aastate jooksul, mis laval on oldud. Mõni, ka mina, aga arvab, et kosutav kuulata sedalaadi punti, mis üleüldise elektroonitsemise ja diskotamisega kaasa pole läinud ja oma teed kõnnib. Nüüd on nad välja andnud kaks plaati korraga – väiksem on rahvalikum, suurem sinkuvinkulikum. Ehk bändi ennast tsiteerides: «Juba oli kevadet õhus. Pangetäis rokka lärtsatas moldi...». Siis rokki, peaksime meie kinnitama.
Muidugi ei ole kogu plaat uuematest lugudest koos – vana head peab mõneti muudetuna ikka meelde tuletama. Midagi jääb küll puudu ja südamele kripeldama – kahtlaselt lüheldane on see üllitis, oodanuks rohkemat. Ja kui ütleksin, et kõik laulud minu jaoks hästi kõlaksid, siis pisut ikka valetaksin ka. Kuid arvan, et tühja sest kriitikast bändimeestele endile on. Oma asja on nad ikka teinud nii, kuis nende hing igatseb.
HINNE: 4
Rafi ko kirjastus
Sander Karu on Viljandi folgitsemisega tuttavaile hää sõber ja oma poolkromaatilise kandlega paljusid rõõmustanud. Ega siin ka ainult kannelt tõmmata, Kukerpillid teevad kahes loos kaasa ja Simmaniduo samuti. Tuttavaim lugu on kahtlemata
filmi-Imeliku esitatud «Kevade valss», aga on siin noid lahedaid lugusid teisigi. Kuigi pean ütlema, et rahvalike viiside esitajaid on lahedam vaadata, kui plaadi pealt kuulata.
HINNE: 4
Kommentaarid (0)