Tihtipuhku peitub mittemidagiütleva koore sees miskit ägedat.Esmapilgul tundub ka „Lood unistatud Tallinnast" olevat üks heietuste kogu, aga tegelikult on tegu laheda raamatuga. Eriti sellele, kelle kunagised mängumaad asusid kilulinna tsentri kandis.
Juske on maha märkinud seitse võimalikku marsruuti, mille võiks ette võtta Tallinna ajalooga tutvumiseks.
Raamatu ametlikus tutvustuses on kirjas järgmist: „Alustatakse pikima retkega Viru väravast, liigutakse sadama poole ja lõpetatakse ringi kunagisest Karja väravast lähtuva matkaga. Eelkõige on keskendatud neile piirkondadele, mis said tõsiselt kannatada 1944. aasta märtsipommitamises ja on seetõttu kõige rohkem muutunud. Lisaks piirkonna faktirohkele ajaloole on eraldi lühemad lood sealsetest olulisematest ehitistest, tänavatest ja sündmustest. Iga loo juures on fotod, mis aitavad saada parema ettekujutuse kadunud linnaruumist. Paremaks orienteerumiseks kohati tundmatuseni muutunud linnaruumis on lisatud väljavõtted 1930. aasta linnaplaanist."
Ja tõesti. Loed huviga, vead näpuga kaardil järge, uurid vanu fotosid, suled silmad, et ette manada pildikesi lapsepõlvest ja koged meeldivat äratundmisrõõmu. Jalutama polegi vaja minna, kui oled aastate jooksul kõik need paigad niikuinii kordi ja kordi läbi jooksnud (nooruses) või tammunud (väärikamas vanuses).
Ütleme, et kolmveerand raamatu sisust on varem teada neil, kes Tallinna ajalugu pisut uurinud, kuid veerandijagu leiab uut.
Ja kui võtta lugemise kõrvale veel mõni endisaegset Tallinna kujutav fotoalbum - näiteks Aare Olanderi „Kadunud vaated" - on komplekt täiuslik.
Kommentaarid (0)