Kogu tõde sellest, miks said vabariigis lõpuks meepoti juurde endised konformistid ja karjeristid, mitte aatemehed või dissidendid (2)

Nn laulev revolutsioon andis endistele karjeristidele tuule tiibadesse ja neist said süümevandeta esindajad (välismaal või kodus) või teadjad (professorid, nõunikud). Poliitika teeb imesid. Kuidas said asjamehed oma kohad, on aineks veel paljudele romaanidele, novellidele ja teab mis kirjanduspaladele. Omaaegsed aatemehed, kellest mõni oli ka päris asjalik vastupunnija okupatsioonile, jäid ise kõrvale, leidsid sisulised töökohad. Kohanejad proovisid, kui ei saanud läbi löödud, siis loobusid, leidsid mingid muud peenemad kohad, teine osa kohanejaid säi ootamatult rikkaks. Kuidas rikkaks ikkagi saadi, on jälle omaette lugude allikas. Mutt ei tundu õnneks sellega tegelevat, millega temaealistest kirjameestest paar teist selli, see on eneseülistamise või salatsemisega. Mutt katsub ilmselt kaunis kainelt vaadata, mis see kõik oli.