Kuidas Pihkva vallutamine võis olla luure teene

Tee Pihkva peale oli avatud. Kuus päeva hiljem sai Ritist Eesti väes rooduülem sõjas Landeswehri vastu. Hiljem komandeeriti ta posti-telegraafi-telefoni peavalitsusse, kus Ritt üsna kõrgele kohale tõusis, aga raha ja piiritust kõrvaldama hakkas. Vahi alt õnnestus tal põgeneda ja mõneks ajaks saada Tallinna kardetuimaks kurjategijaks. Politseinikuna esinedes korraldas ta läbiotsimisi ning võttis ohvritelt ära raha ja väärtasju. Ritt mõisteti neljaks aastaks vangiroodu, aga oli varsti vaba ning valitsus aitas tal lahkuda Lõuna-Ameerikasse ja hiljem Ühendriikidesse.

Selle saladusliku loo võtmeküsimused on: miks ta üle tuli ja miks kurjategija Eestist minema aidati? Tõsi, kommunistid ähvardasid teda. Kuid vahest peitub vastus hoopis Riti teenistuslehes, kus on kirjas: «25. märtsil 1918 Prantsuse saatkonna ülema käsul Punasesse väkke astunud informeerimise suhtes». See märkus on küll Riti oma käega kirjutatud. Kuid Prantsuse saatkonda valvas ta tõesti ja värbamine oli seega võimalik. Hiljem võis Riti luuretegevuse suunamine eestlaste kätte jääda. Pihkva vallutamine võis siis tõesti olla meie luure korraldatud operatsioon.