Kuidas raudsesse eesriidesse tekkis Tallinnas auk

Kas valuutanäljas Moskva, Soome kommunistide või (paberil kinnitamata) Urho Kekkoneni oma. Segadus on ka sellega, kas laevaliini ikka avas homme 1965. aastal Krimmist kiiruga Tallinna toodud ja Artekist Vanemuiseks ristitud alus, või tegi seda juba kuu aega varem soomlaste Vellamo või koguni samal suvel Eesti pealinna visiteerinud Silja. Dokumendid kinnitavad siiski, et soomlastel polnud regulaarselt toimiva liini tarvis sel suvel laeva ja püsiühenduse avamise au jääb ikkagi Vanemuisele. Kuigi esimesel aastal saadi NSVLi laevastiku seatud piirangute tõttu üle lahe sõita vaid kolm kuud, toodi turiste Tallinna ümmarguselt 12 000. Varasemate aastate karjuvalt väikeste arvudega võrreldes on see hiigelhulk. Esimese reisi Soome tegid Eesti poolelt kaasa tollane kompartei keskkomitee sekretär Vaino Väljas, Tallinna linnapea Johannes Undusk jt. Eriti pidulikku muljet sadam küll ei jätnud - õbluke reisijatepaviljon ja traataiad. Järgmisel päeval tulid põhjanaabrite välisministri Ahti Karjalaineni juhtimisel Soomest Tallinna teiste hulgas sealsed komparteitegelased, samuti presidendi poeg, parlamendi liige Matti Kekkonen.