Värske dokumentaalfilm puhub tolmukorra teoorialt, et president John F. Kennedy võis langeda salateenistuse agendi kuuli ohvriks. George Hickey olevat surmakuuli teele saatnud pohmellis peaga – ta oli öö läbi kolleegidega pidu pidanud.
Samal teemal
Ohtralt kihinat-kahinat tekitanud dokfilm jõuab USAs, Kanadas ja Austraalias eetrisse sel sügisel, Kennedy 50. surma-aastapäeva eel. "JFK: The Smoking Gun" ("Suitsev relv") põhineb Ameerika autori Bonar Menningeri raamatul "Mortal Error: The Shot That Killed JFK" ("Surmav viga: lask, mis tappis JFK", 1992), mis toetub täpsuslaskuri, relvameistri ja ballistikaeksperdi Howard Donahue’ teooriale. Aastakümneid atentaati uurinud Donahue väljendas veendumust, et Kennedyt pähe tabanud ja tema aju segi paisanud kuul oli pärit salateenistuse agendilt George Hickeylt. Uue dokfilmi valmimisel leidis Menninger toetust endiselt Austraalia politseiuurijalt Colin McLarenilt. Temagi jõudis nelja aasta pikkuse uurimistöö tulemusel järeldusele, et presidendi tappis George Hickey.
Surmav lask tuli salateenistuse relvast?
Hickey oli saatuslikul 22. novembril 1963 sõitnud Dallases presidendi ja tema abikaasa Jacqueline’i lahtise limusiini taga. Kui Lee Harvey Oswald Texase kooliõpikute hoidla kagunurga kuuenda korruse aknast esimese lasu tegi, üritanud 40aastane Hickey salateenistuse vintpüssist AR-15 Oswaldit tabada, kirjutab Briti leht The Independent. Ent kuna väheste kogemustega Hickeyl polnud selle relva käsitsemine käpas ja kuna auto äkki edasi jõnksatas, läks lask mööda ja tabas Kennedyt surmavalt. Tagatipuks olnud Hickey magamata ja pohmeluses: ta oli eelmisel ööl ametivendade seltsis pidutsenud. Oswaldi teine lask tabas presidenti kaela, kuid on võimalik, et see poleks Kennedyt siiski tapnud.
Colin McLaren toonitab: nad ei kahtlusta Hickeyt salasepitsuses osalemises. "Usume, et see polnud tahtlik, vaid traagiline õnnetus," ütles McLaren tänavu suvel USA ja Kanada telekriitikute ühingule esinedes. Küll aga peab ta vandenõuks paljude asitõendite, nende seas lahkamisfotode kadumist – selle taga olnud USA luure ning JFK vend Robert. 1990. aastatel hakkas infot siiski tilkuma. McLareni kinnitusel ei klappinud surmava lasu trajektoor, plahvatuslik mõju ning sisenemishaava suurus kuidagi Oswaldi kasutatud laskemoonaga, küll aga salateenistuse relvades kasutatud laskemoonaga.
Kennedy tapmisest üle 800 raamatu
1995. aasta aprillis kaebas Hickey kirjastuse St. Martin’s Press raamatus "Mortal Error" avaldatud väidete eest kohtusse. "Ta ei taha, et ta lapselapsed kasvaksid üles ja kuuleksid teisi lapsi ütlemas: "Kuule, su vanaisa tappis Ühendriikide presidendi," ütles Hickey advokaat Mark S. Zaid toona ajalehele Baltimore Sun. Ringkonnakohus ei võtnud juhtumit aga menetlusse – sest Hickey olevat hagemisega liiga kaua oodanud. Ometi maksis kirjastus 1998. aasta algul Hickeyle kohtuvälise kokkuleppe korras valuraha.
Kõmuline salaagent suri kaks aastat tagasi. Teades, et Hickey teda enam hageda ei saa, tegi raamatu autor Menninger koostöös McLareniga dokfilmi, kus kordab oma väiteid.
Värske dokfilm vallandab taas kord debati selle üle, kes oli süüdi Kennedy surmas. Väidetavalt on 75% ameeriklastest veendunud, et Kennedyle tehtud atentaadi ametlik versioon ei vasta tõele. Armastatud presidendi tapmisele on pühendatud üle 800 raamatu. Teooriaid jagub igale maitsele: ühe kohaselt saatis riigipea teise ilma tema enda autojuht, teiste kohaselt olid tapmise taga Lääne Keskagentuur või maffia. Warreni komisjoni raporti kohaselt tegutses Lee Harvey Oswald üksi.
Komisjon järeldas, et kõik lasud tulistati raamatuhoidlast. "Üksiku tulistaja teooria on rumalus ja on seda alati olnud," väidab aga McLaren.
3 KOMMENTAARI