Lapsed on esimese järjekorra "Kättemaksukontori" fännid ja tunnevad Seljamaa tihtipeale ära. "Mängisin seal Marioni isa," sõnab näitleja. Foto: Arno Saar
Inimesed
2. september 2013, 13:12

Heino Seljamaa oma rändteatrist: ühelgi lapsel ei saa olla takistuseks vanemate rahapuudus (9)

"Lapsele tund teleri ees või muinasjutt? Kindlasti ikka viimane!" arutleb näitleja Heino Seljamaa, kes juba aastaid oma rändteatriga "Teater kohvris" pisikestele lastele teatrielamusi pakub. Kusjuures, paljud pisipõnnid tunnevad ta ära "Kättemaksukontori" ja "Kelgukoerte" kaudu. 

Kuigi suvepuhkused on just lõppemas ja lasteaiad ning koolidki alles lülituvad tagasi tavapärasesse rütmi, on Seljamaa graafik juba tihe. "Algavaks hooajaks on 90 etendust kirjas," ütleb ta. Harvad pole  päevad kui sõita tuleb ka 500 kilomeetrit, et Eesti eri otstes lapsi rõõmustada. 

Andnud etendusi ka tasuta 

"Eesti umbes kuuesajast lasteaiast on kolmandikus lapsi 20 ringis. See tähendab, et puht majanduslikel põhjustel ei satu  professionaalne teater sinna üldse," räägib Seljamaa oma tööst. Möödunud nädalal kirjutas Õhtuleht teemal, et kõrge piletihinna tõttu ei saa paljud lapsed teatrist osa. Seljamaa etenduse nägemiseks peavad lapsevanemad käima välja 1-2 eurot. "Ühelgi lapsel ei saa olla takistuseks vanemate rahapuudus. Ma pole kedagi ukse taha jätnud ja ei tee seda mitte kunagi. Mõistus on mul veel korras!" märgib näitleja ning lisab, et hoiab hindu konstantselt samal madalal tasemel, olenemata publiku hulgast. On olnud ka neid kordi, mil ta on etendusi andnud tasuta. Seda, et lasteaia õpetaja peaks ise pileti kinni maksma, ta ei arva.

Seljamaa etendab klassikalisi muinasjutte - näiteks on tal kavas "Okasroosike" ja "Tuhkatriinu". Ettevalmistamisel on "Karlsson ja Väikevend". Muide, "Okasroosikest" on ta veerand sajandi jooksul mänginud enam kui 1500 korda, sealhulgas kogu Euroopas, Venemaal ja Jaapanis. "Ma ei tea ühtki teist näitlejat Eestis, kes üht lavastust nii palju oleks mänginud," sõnab Seljamaa.

Ta toob välja, et laste ees esinedes selgub kiiresti, kas neile loetakse kodus muinasjutte või mitte. "Mingil tühisel põhjusel ei suuda osa vanemaid mõista, kui oluline on laste kogu järgneva elu jaoks kunstilise teksti juurde juhatamine."

Seljamaa märgib: "Minu etendusele tuleb sageli inimene, kes on  teatris esimest korda elus! Missugune tõeline kunstinõukogu! Ja vastutus. Õnnelikuks teevad hetked, kui ja lapsed peale etendust tulevad kallistavad ja tänavad." Pisikese publiku ees esinedes ei saa lati alt läbi joosta. "Lihtsalt lõbustamine ei saa olla eesmärk. Kui lähen lapse juurde, ei või ega tohi olla üleolev. Lapsele tuleb samamoodi mängida nagu täiskasvanule, ainult palju paremini! Pisikese vaataja juurde lähen kui võrdse juurde." 

Teatakse "Kättemaksukontori" kaudu 

Lapsed on esimese järjekorra "Kättemaksukontori" fännid ja tunnevad Seljamaa tihtipeale ära. "Mängisin seal  Marioni isa," sõnab näitleja. Seljamaale meenub, kuidas ta mängis kord krimiseriaalis "Kelgukoerad" maniakki, kes tappis narkomaane, põhjendades seda sooviga maailm puhtamaks teha. Loo lõpus võeti tema tegelane politsei poolt kinni, pandi käed raudu ja viidi vangi. "Järgmisel päeval lasteaia etenduse eel küsis üks laps: onu, kuidas te vanglast välja saite?"

Seljamaa sõnul televiisori vaatamist laste jaoks keelama ei peaks, aga see ei asenda elavat muinasjuttu. "Tunnike televiisorit või muinasjutt – viimane oleks kindlasti palju õigem. "Kui vanemad viitsivad tegeleda, ei pea seda kunagi kahetsema, lastel on tähelepanu vaja. Lastega on vaja suhelda."