Nii ootavad isa ja tütar ja peale nende veel umbes 3000 inimest kannatlikult Lennusadamas, millal tõrvikuga tüdruk paadis tuleasemeni viiakse ja tänavused muinastuled süüdatakse. Kõik tuhanded tuled Eesti sadamates ja randades ühel ajal.
Pärast Lennusadamas tule läitmist randubki kai ääres purjekas Kajsamoor. Juhuslikult hakkab sadamasse jõudma ka Helsingist tulnud Tallink, aga selle hiiglase jätavad arhailised majakad ilmselt külmaks. Kell on 21.34.
Igal aastal augusti lõpul tuletatakse muinastulede süütamisega meelde vana kommet näidata randades süüdatud tuledega meremeestele ohutut teed sadamasse või randa. Seekordsel ööl teatati 1300 lõkke süütamisest ja mere äärde minekust andis märku 31 000 inimest. See on viie viimase aasta rekord.
Muinastulede ööl on Lennusadamas suur pidu. Mängib ansambel ja lüüakse rahvatantsu. Palju vaiksem on mereäärne "Russalka" juures. Seal teeb juba kolmandat aastat järjest tuld Kadrioru Selts. Tuli on väiksem nagu ka seltskond. Ansambli asemel mängib pillimees akordioni. Tehakse ja arutatakse maailmaasju. Katelokis keeb tee.
Kell 22.26 alustab Tallinki laev uuesti sõitu Soome poole. Kadrioru rahva juurest on see hästi näha. Peale seltsi on mereäärne piki Pirita teed inimesi täis. Mõnel lõke, mõnel lõkke asemel küünal.
Üks muinastulede öö korraldajaid Mairold Vaik ütleb, et täpseid andmeid, kui palju tulesid sel aastal süüdati ja palju inimesi mere ääres käis, ei ole, aga ametlike andmete järgi on tegu viie viimase aasta rekordiga.
"1300 lõket tehti ja siiamaani tuleb uusi teateid, kus veel tehti. Automaatlugeja on lugenud 31 000 osalist," ütleb Vaik. Samas hindab Vaik, et tulesid võis olla kolm korda rohkemgi.
"Ilma poolest sel aastal nii hästi ei läinud kui eelmisel aastal. Saaremaal sadas ja ka Toilast käis sadu üle. See-eest avalikke üritusi oli palju rohkem kui varasematel aastatel. Oli kontserte ja külasimmaneid," räägib Vaik.
Muinastulede öö kodulehel teatati lõketest ka Soomes, Rootsis, Lätis, Taanis, Saksamaal, Belgias, Norras ja Inglismaal.
Tuled süüdati viikingite ajal
Muinas- ja keskajal kasutati mereäärsetes randades süüdatud tulesid meremeestele tee näitamiseks ohutusse sadamasse või randa. Neid tulesid kasutati ka valvesüsteemis hoiatuste ja muude sõnumite edastamiseks avamerelt, mööda rannikut ja sageli ka sisemaani välja. Ohu korral süüdati hästi nähtavates kohtades järjestikku lõkked, millede ulatus võis lõpuks olla kümneid miile.
Tulede eest hoolitsemine oli juba viikingite ajal rannakogukondade kohustus. Vanemad inimesed mäletavad veel oma vanavanemate juttu, et neid tulesid nimetati siis iidetuledeks või iilastuledeks (on ilmselt tuletatud sõnast "hiilgama" või "hilja").
Allikas: muinastuled.ee
Kommentaarid (0)