Tänaste kuulsuste esimesed koolipäevad: Kati Tootsil oli käsi kipsis, Karl Madis saadeti lasteaeda tagasi... (43)

Reet Linna: pettusin hakatuseks õpetaja välimuses

Oma esimest klassiruumi tele- ja raadioajakirjanik ning laulja Reet Linna (69) väga ei mäleta. Ju oli see väike, aga kindlasti asus koolimaja teisel korrusel, suudab ta siiski meenutada. "Ja siis tuli õpetaja! Vanaproua, kellel olid prillid ninal ja krunn kuklas. Olin ilmselgelt pettunud, sest minu ettekujutuses pidi õpetaja olema noor inimene."

Reeda koolitee algas Tallinna 12. algkoolis, aastanumber oli siis 1951. "Olin Lilleküla tüdruk, Paluka tänavalt, ja kool, kuhu pidin minema, asus täpselt teisel pool raudteed Endla tänavas," meenutab Reet Linna.

"Ma ei mäleta küll enam täpselt, mida ma seljas kandsin, aga ilmselt oli see ema õmmeldud kaunis kleidike," räägib Reet, kellel olid esimesse klassi astudes peas peenikesed patsid, mis olid ilusate roosade läikivate tuttidega kinni seotud.

"Ja seda mäletan kindlasti, et lilled, mis mulle kaasa anti, olid gladioolid."

Reet oli üsna elevil, sest kooliminek oli midagi väga erilist. Ta oskas siis juba lugeda ja mäletab, et oli üsna elav ja uudishimulik tütarlaps. "Mäletan, et kooli ukse ees oli palju võõraid tüdrukuid, kes üksteist uudistasid. Teadsin, et koolipingis istutakse kahekesi ja püüdsin endalegi mõttes pinginaabrit välja valida," kirjeldab Reet, kes enda mäletamist mööda valis ilusa tüdruku, kellest hiljem sai arhitekt.

"Ja siis tuli üllatus, et mitte öelda pauk! Mind pandi istuma tüdrukuga, kellel oli punane pea ja pikad patsid. Ma ei saanudki ise pinginaabrit valida!"

Reet ei oskagi seletada, miks punapeast pinginaaber nii kohutav õnnetus oli, sest tegelikult oli ta väga tore tüdruk. Üsna hiljuti kohtus Reet selle punapäise tüdrukuga Tallinna Filharmoonia majas ja nad meenutasid kooliaega huumoriga.

Koolis käia Reedale meeldis. "Seda erilist tüdrukutekooli oli vaid kaks aastat, siis löödi juba osa koole poistega segamini."

Üsna kiirelt sai Reedast ka laulutüdruk, sest ta oli ikkagi muusikute perest. Tema esimene esinemine koolipeol oli aga katastroof. "Pidin laulma lastelaulu "Hanepojad" – teate küll, see "lumi tuli maha ja valgeks läks maa"," mäletab Reet.

Ta alustas ilusti viisijupiga nagu solist kunagi, aga siis läks kõik sassi ja ta jooksis lavalt minema. "Mäletan, et see oli selline kardinatega lava. Minu pisarad ja häbi jäid sinna kardinate taha."

Kati Toots kukkus enne kooli algust jalgrattalt

"Esimesse klassi läksin kipsis käega," meenutab seltskonnategelane Kati Toots (32), kes oli õega sõitmas käinud ja pakiraamilt kukkunud.

"Ma annan sulle kõik oma kopikad ära, mis mul on, aga ära ainult emale ütle," palus tema kümme aastat vanem õde tookord väikest Katit, kes oli siis kuueaastane.

Kati oligi kaks päeva täiesti tasa ja varjas oma valutavat kätt ema eest. "Teades, et kõik õe kopikad kuuluvad mulle, olin nõus kannatama," naerab Kati meenutades.

Varsti läks aga käsi veel rohkem paiste kui algul, valu oli meeletu ning ema sai pahandusest ikkagi teada. "Ma mäletan pilti, kus ma olin morni ja kurja näoga. Ja see kips, mis mul kaelas rippus, oli nii domineeriv," meenutab Kati naerdes.

1987. aastal Võru 1. põhikooli esimesse klassi astudes olid Katil süsimustad juuksed ja peas õlgadeni ulatuv suur lehv. Seljas kandis ta sinist valgete täppidega kleiti. Ka oma esimese klassiruumi kujundus on Katil täpselt meeles: klassi sisenedes oli kõigepealt riidehoid, kus igaühel oli oma kapp, edasi tuli mängutuba ja siis suur aken. Aknalaual oli kogu aeg mingi väike näitus. "Ma ei mäleta, kus ma täpselt istusin, aga kindlasti oli see esimeses pingis," on Katil meeles.

Rolf Roosalu: olin pahane, et mind pruudiga samasse kooli ei pandud

Laulja Rolf Roosalu (31) läks Tartu 15. keskkooli (praegu Descartesi lütseum) esimesse klassi 1988. aastal. Tema lasteaiarühmast saigi kooli esimene klass.

"Mäletan, et esimesel koolipäeval pidime kandma musti pükse ja valget pluusi, hiljem tulid tumesinised koolivormid ja mütsid. Kõik olid nagu ühe vitsaga löödud," meenutas Rolf, kelle sõnul polnud aga vähemalt vanematel muret, mida lastele selga panna.

"Isegi kehalises kasvatuses kandsid kõik musti pükse ja valgeid maikasid."

Klassiruum oli väike ja kõik tunnid toimusid enamasti samas ruumis. "Mäletan veel, et kui ma teise klassi läksin, olin pahane, et mind minu pruudi Kaidiga enam samasse kooli ei pandud – olime lasteaia algusest peale ninapidi koos olnud," meenutab Rolf.

Karl Madise käsi oli kirjutamiseks liiga nõrk

Laulja Karl Madise (53) koolitee algas 1966. aastal Leen Kulmanni Tallinna 4. keskkoolis. Kool on Nõmme tee ja Tedre tänava nurgal praegugi alles. Seljas kandis Karl kooli minnes valget pluusi, musti lühikesi pükse, valgeid põlvikuid ja musti kingi. Pead ehtis koolimüts.

Karl sai istuma keskmisse ritta teise pinki. "Emotsioone ma väga ei mäleta, aga kooliminekusoov oli juba mitu aastat väga suur olnud, sest õde käis juba koolis ja minu jaoks oli kõik, mis seal toimus, nii põnev," rääkis Madis.

Klassiruum oli Karli sõnul Nõukogude aja kohta kõige tavalisem. Tal on meeles ka esimese õpetaja perekonnanimi – Mänd. "Väga armas, noor ja kena naine oli. Kahjuks piirdus aga minu õppimine sel aastal ainult kahe nädalaga, sest olin kuueaastane ja õpetaja saatis mind lasteaeda tagasi, sest mu käsi oli kirjutamiseks liiga nõrk," meenutab Karl.

"Mäletan, kui kõvasti õpetaja mind lahkumisel kallistas! Tundus, et tal oli kahju, et ma pidin lasteaeda tagasi minema."

Kui Karl järgmisel aastal uuesti kooli läks, olid koolis juba ka vene laste klassid. "Meil oli nendega võimatu läbi saada ja koridoris käis tõeline sõda – põrandalt kisti linoleumitükke ja paberist tehti vesipomme, et neid vastase poole lennutada," on lauljal meeles.

Ivo Linna läks kooli, rinnas rukkililledest kimp

"Ema õmbles mulle esimeseks koolipäevaks lühikesed püksid. Jalas olid mul veel valged tuttidega põlvikud ja sandaletid. Pluusirinda oli pandud kimp rukkililli ja kimpu kinnitav nööpnõel oli sinise klaasist peaga," mäletab armastatud laulja Ivo Linna (64) täpselt oma esimese koolipäeva riietust.

Ivo läks esimesse klassi 1956. aastal. Kool asus tema sünnilinnas Kuressaares ja kandis tol ajal nime Kingissepa 1. keskkool. "See oli vana koolimaja, mis praegu enam ei tööta," selgitab mees.

"Kõigepealt rivistati meid koolisaalis üles ning loeti peale väga ilusaid ja õpetlike sõnu, aga nendest ei mäleta ma midagi," räägib Linna.

Ilm oli esimesel koolipäeval aga Ivo meenutustes väga kaunis. Ivo istus aknapoolses reas kolmandas pingis.

"See kamp, kes kooli läks, jagati neljaks. Mina sattusin c-klassi ja käisin seal kuni lõputunnistuseni," meenutab Ivo.

Kooli minnes teadis ta ainult paari poissi, kes elasid tema kandis. "Tol ajal tundus Kuressaare mulle ju suure linnana ja teiste linnaosade poisse ma eriti ei teadnud."