Tahaks teatrisse, ent vanemate rahakott ei luba. Pilt on illustreeriv!Foto: Tairo Lutter
Eesti uudised
27. august 2013, 14:15

KES VASTUTAB: vanemad mudilasele teatripiletit ei osta, õpetaja maksku omast taskust? (125)

Kui vanemad jätavad mudilasele teatripileti ostmata, on lasteaia õpetaja raskes olukorras. Kas temal lasub vastutus, et pilet omast taskust kinni maksta? Noor lasteaednik Kristiina ütleb, et süüdi on ikkagi vanemad, mitte õpetaja.

Mõne aja eest Paides toimunud arvamusfestivalil arutati ühes paneelis ka üldise toimetuleku teemal. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitleva vabaühenduse EAPN Eesti juht Kärt Mere rääkis, et on näinud lasteaias last akna all nukralt seismas. Selgus, et terve saalitäis lapsi vaatas etendust, ent selle mudilase vanemad ei leidnud piletirahaks 1,5 eurot. "Selliseid näiteid on palju," märkis Mere.

Publiku hulgast võeti sel teemal sõna, et kasvatajal võinuks endal 1.50 taskus olla, sest lapse häbistamine on lubamatu. Paneelis osalenud riigikogulane Kaja Kallas nentis seepeale: "Ega lasteaiakasvatajad pole liiga hästi tasustatud, et kõikide laste eest teatripiletit kinni maksta."

Lasteaednik: mina pole vanemaste rahalises seisus süüdi

Õhtuleht rääkis sel teemal lasteaednike ja lapsevanematega. Lasteaias töötav Kristiina rõhutas alustuseks, et mitu aastat ei saa enam rääkida "lasteaia kasvatajast", temagi ametinimetus on lasteaia õpetaja.  Ta ütleb, et praeguses töökohas ta taolisi rahaprobleeme kohanud pole, küll aga eelmises. "Ebameeldiv tunne oli küll, aga samas, ega mina süüdi pole, et vanemad hakkama ei saa rahaliselt. Ja kui vaja, siis jäeti laps teatri ajal rühma, tema sellest ennast silmnähtavalt halvasti ei tundnud," meenutab ta kogemusi ühes pealinna lasteaias.

Ta leiab, et õpetaja ei peaks omast taskust piletit kinni maksma. "Olgem ausad, vanemad on ikkagi olukorras süüdi, kui laps on õnnetu, et teatrisse ei saa, mitte õpetaja. Kui tõesti vanematel pole raha, siis peaksid nad kodus ise selgitustöö lapsele ära tegema, mitte viskama last õpetajale, et see lahendagu siis olukord." Ta lisab: "Kui maksta ükskord kinni see pilet, siis jäädki seda kinni maksma, lõpuks teeb see ikka suure summa." 

Ühe maakoha lasteaias töötav Maire ütleb, et on väiksemate summade puhul mõnel korral oma rahakoti avanud küll. Teades lapsevanemate kodust olukorda, pole tema sõnutsi seda summat kuskilt küsida - töötu isa ostaks pigem endale pudeli õlut, kui investeeriks summa lapse silmaringi arendamisele.

Lapsevanem: oleksin nõus ka teiste eest maksma

Õhtulehega vestelnud lapsevanemad ütlesid, et taolised teemad peab varakult läbi rääkima ja lapsevanemate koosolekul sedma piirid, kui palju kulutada. "Meil on ühiskassa, kuhu kõik panevad sügisel mingi summa. Sealt siis võetakse aasta jooksul raha välja, et üritusi korraldada. Kui tuleb midagi plaanivälist, siis arutatakse läbi," sõnab tallinlanna, kahe lasteaiaealise lapse ema Birgit.

Ka lapsevanem Mari leiab, et teemat tuleks arutada koosolekutel. "Kuna mul on võimalik, siis ma hea meelega maksaksin ise viis eurot rohkem, et mõni vaesest perest laps saaks ka teatrisse minna. Kahju on mõelda, et mõni jääb grupist maha lihtsalt selle pärast, et ema peab hoopis elektriarve ära maksma. Vaene laps pole süüdi, tema tahab teistega koos olla ja tunneb end halvasti." Ta lisab, et taolisel juhul võidakse last rühmakaaslaste poolt kiusama hakata. Mari usub, et lasteaia õpetajad peavad olukorra lahendamisega tegelema, kuid rahaliselt nad panustama ei peaks, nende palk on niigi napp.

Lasteaia õpetaja Maire nendib, et koosolekutel üritatakse neil teemadel rääkida, aga alati pole sellest tolku. "Meil on perekondi seinast seina. Rikkamatel on nendest kulutustest ükskõik, aga vaesemad häbenevad öelda, et nad ei saa seda lubada. Ja mõned lapsevanemad ei käi koosolekutel ega suhtle üldse. Hea, kui nad lasteaia maksugi ära maksavad."

Märgatav osa lapsi elab vaesuses

Vähekindlustatud perede laste kultuurielamustele on viimastel aastatel saanud kõik ka toe alla panna. Nimelt taaraautomaatide kaudu annetades. Kahe aasta jooksul on toetajate abil teatris käinud üle 22 000 lapse.

Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses iga kuues Eesti laps ning absoluutses vaesuses või sügavas materiaalses ilmajäetuses iga üheteistkümnes. Sügavas materiaalses ilmajäetuses on pered, kes ei saa võimaldada endale vähemalt nelja komponenti järgnevast üheksast: 1) üüri- ja kommunaalkulude õigeaegset tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärsete valkude söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal kogu perele, 6) autot, 7) pesumasinat, 8) televiisorit või 9) telefoni.

Eesti laste vaesuse näitajad on õige pisut madalamad kui Euroopa Liidu vastavad keskmised, samas võrreldes Soome ja Rootsi lastega on Eesti laste vaesuse näitajad tunduvalt kõrgemad.