"Lähme, meenutame noorusaega!" (1)

Dvinjaninov kutsub rahvast "ta elagu" saatel lavale tervitama 30aastaseks saavat Karavani. Üleni valgesse riietatud šikid mehed sammuvad lavale suure aplausi saatel. Seni, kuni muusikud pillide taga paika saavad, hoiab Dvinjaninov jutujärge oma käes: "Karl, sa oled nii palju oma elus pärli järgi sukeldunud. Kas sa ikka ujuda oskad?"

Loomulikult oskab.

Aga kas solist Karl Madis on oma elupärli üles leidnud? "Jah, see on ansambel Karavan!" Karl Madis saab suure aplausi osaliseks.

Karavaniga laulavad inimesed juba teise loo ajal. Aga esimeseks lauluks ei ole siiski "Pärlipüüdja", nagu eelnevast jutust võis järeldada. Publikut rõõmustatakse hoopis looga "Mul meelde jäi".

Vraiti mälestatakse vaikusehetkega

Huvilised eelistavad, nagu ikka eestlaste puhul, jälgida esinemist kaugemast nurgast. Siiski tekib juba esimese loo ajal lava ette uje tantsupaar. Sealjuures, tantsijad on üsnagi noored. Teise laulu ajal suudab bänd aga publiku juba üksi laulma panna. Üsna vaikselt, kuid siiski kindlalt.

Karavan teeb ka kummarduse kevadel siitilmast lahkunud Silvi Vraidile. Seda 1994. aastal Eurovisioni võitnud laulu eestikeelse versiooniga "Rock’n’rolli lapsed". Madis selgitab, et see laul ongi nende repertuaaris Eurovisioni võiduaastast, kui temagi käis Silvi Vraidi loole "Nagu merelaine" suurvõistlusel tausta laulmas. "Aitäh, Silvi, et saime koos sinuga olla!" ütleb Madis enne kauni loo esitamist.

Karavani ja Fixi esinemiste vahel on kümneminutiline paus, et saaks pillid ilusti paika. 45. sünnipäeva pidava Fixi esimeseks looks aga koguneb lava ette juba päris palju rahvast. Ei tea, kas inimesed muutuvad üha julgemaks, külm näpistab või on hoopistükkis Fix veel südamelähedasem?

Fix mälestab oma kunagist solisti Silvi Vraiti aegumatu looga "Vana pildiraam". Veel enne laulu esitamist ärgitab Andres Dvinjaninov publikut mõneks sekundiks püsti tõusma. Rahvas langetab vaikuses Silvi Vraidi mälestuseks pea. Laulu ajal võtavad lava ees olevad inimesed käest kinni ja õõtsuvad üksmeelselt.

Seistes aplodeeriv publik meelitab Fixi tagasi

Fix on oma tähtpäeva tähistamisele ka külalisi kutsunud: ansambel Strings Endel Nõgene juhatusel, mullusest superstaarisaatest tuule tiibadesse saanud Karl-Erik Taukar ja Smilersi solist Hendrik Sal-Saller.

"Te võib-olla mõtlete, kes see nolk siin laval veel on, aga mul on tegelikult selline au, et olen Fixiga ka ühe loo salvestanud," teatab Karl-Erik Taukar, viidates hiljuti välja tulnud laulule "Magus valu".

Selleks ajaks aga, kui teine külalissolist, Hendrik Sal-Saller, lavale astub, on muide lavaesine paksult rahvast täis. Ja elatakse kaasa.

Sal-Saller tunnistab, et Fix on just see bänd, mille saatel tema väikese poisina tegi peegli ees puusanõksu ja kujutas ette, et temastki saab kunagi sama vinge laulja nagu need muusikud. "Au ja rõõm, et mind kutsuti siia," kinnitab Sal-Saller.

Fixi ühe suurima hiti "Tsirkus" ajaks liituvad bändiga taas nii Hendrik Sal-Saller kui Karl-Erik Taukar. Lava on elu ja möllu täis: Sal-Saller ei pea paljukski trummaril Priit Pihlapil aidata trumme mängida.

"Fiiiiiix!!!" karjub üks 60ndates eluaastates mees, kui armastatud bänd rahvast üha enam üles kütab. "Lähme, meenutame noorusaega!" hõikab peomeeleolus mees oma prouale ning viib ta tantsima.

Ja seda, et valdavalt kuldses keskeas publik on tõepoolest nostalgias, näitab seegi, et lausa keeldutakse lahkumast. Kui kontsert on lõppenuks kuulutatud, kargavad inimesed püsti, aplodeerivad ja nõuavad veel üht laulu. Nad saavad selle.

Palju õnne, Fix ja Karavan, te olete ikka inimeste südametes!