Eri Klas: viimaks ometi olen õppinud "ei" ütlema (11)

"Olen käinud Robbie Williamsi kontserdil, Järvi muusikafestivalil Pärnus, Haapsalu bluusil, Saaremaa ooperipäevadel, ise juhatanud ja vaadanud etendusi. Väga vaheldusrikas suvi on," loetleb äsja lõppenud Birgitta festivali kunstiline juht oma suviseid tegemisi.

Kolmapäevast annab Klas dirigentide kursust Tartu Vanemuises ja kohe, kui kursused lõpevad, algavad Estonia teatri 100. juubeli etendused.

Oma ametit Klas liialt väsitavaks ei pea. "Vastupidi!" leiab ta ning peab osa energia äraandmist dirigendiameti rõõmuks.

Eestist pole dirigent sel suvel, vastupidiselt eelmistele aastatele, ära käinudki. "Ma olen kodustatud!" tunnistab Klas.

Ka vilets ilm ei heiduta vanameistrit. "Mina tunnen rõõmu igast päevast, mul on ükskama, mis ilm on!"

Tervise kohta ütleb Klas, et pole väga viga. "Enam-vähem, või nagu öeldakse: neljad-viied," hindab dirigent.

Kõige rõõmustavamaks sündmuseks peab Klas sel suvel Birgitta festivalil esietendunud koguperelavastust "Arabella", mis sobib kõigile vanuses 4–74. Dirigent peab seda festivali naelaks ka publiku reaktsioonile toetudes: "Oli tõesti hirmus soe tunne, kuidas publik seda vastu võttis – väikestest kuni suurteni," rõõmustab Klas suure õnnestumise üle.

Eelmise nädala kolmapäevane etendus oli menukas vaatamata möllanud tormile. "Tuult oli rohkem kui vaja ja vihma ja kõike muud, aga tegelikult on ju laval mereröövlite laev ja sama torm möllas ka laval," jagab dirigent muljeid.