jama film kogu oma käsitluses, vormid ka nagu kusagilt turult laenatud, naljakas kompleksuses , krt kui raha pole, siis pole mõtet ka siukest jampsi teha..
Sakslasi võeti vastu nagu kangelasi20. august 2013, 17:31
aga venelaste peale sülitati kui nad taasvallutasid Eesti Sakslaste käest!Voh "suured Vabastajad" venelased siis ka!kõik Eesti mehed kes olid Eesti vabaduse poolt valisid ikka Saksa armee ainult äraandjad ja komunistid läxid vene armeese ja sellepärast Sakslased suhtusidki Eestlastesse kahtlaselt kui potensiaalsete reeturitesse sest kõik Eestlased ei läinud Saksa armeese vaid ka Venemaa poole.Sakslastel oli täielik õigus Eestlastes kahelda aga nad võitlesid nendega kui oma vendadega ja kui mõni Eestlane sai vigastada siis nad ei jätnud teda kui kotti lahinguväljale vaid viisid Haiglasse paranema mitte nagu venelased kes jätsid viga saanud seltsimehed surema!Minu vanaisa oli Eestlasest Wehrmachtis Allohvitser ja ta käsutas 30 sõdurit ja tema käsutuses olid Eesti ja ka Saksa sõdurid.Mu vanaisa sai Haavata ja ta viidi Berliini Haiglasse ja sai Raudristi!
"Näita,juba ka seda kuiidas metsavennad vägistasid eesti naisi,tapsid lapsi,naisi ka mehi,leiva hinna eest." Ei ole küll ühelgi varasemal ajastul keegi üritanud sellist lollust isegi välja mõelda nagu oleks metsavennad eesti külas kedagi vägistanud. Tapeti aga neid, keda tapmata jätta ei olnud mingit alust.
Suures osas eesti vabatahtlikest koosnenud "Julgeolekupolitsei ja SD", mille “Gestapo” osakonna moodustas uuesti loodud polpol (kapo), “ huvisfääri” kuulusid peale juutide veel mustlased, rotaryd ja lionsid, kommunistid ja vabamüürlased, geid - lesbid ja prostituudid, anglo - ja frankofiilid, eesti rahvuslased (massimõrv 1944. aasta 9. sept. Tallinnas Metsakalmistul), sundmobilisatsioonist (mis oli vastuolus Genfi konventsiooniga) kõrvalehoidjad, saksa okupantidesse halvasti suhtunud isikud, tervisepuudega isikud, sõjavangid, jehoova tunnistajad, mormoonid, isikud kes olid töötanud nõukogude asutustes või ettevõtetes, uusmaasaajad, käskjalad, kes olid viinud suurmaaomanikele maakorralduskomisjoni teate jne, esperantistid, vene keelt hästi rääkivad eestlased, jazzmuusikud, eriti saksofonimängijad kui afroameerikaliku muusikastiili esindajad. Mängida tohtis vaid “valgete” autorite lugusid. Põhimõte: kes täna võtab saksofoni, see haarab homme juba vintpüssi järele, kehtis mingi aeg ka NLiidus ( näiteks Utjossovi keiss).
Saksa Wehrmachti ohvitserid näitasid oma suhtumist riikliku politseivõimu ja Relva-SSi vastu ning tegid kõik, et heita kaikaid nende kodaraisse. Wehrmachti ja Relva-SSi vastastikused suhted ilmnesid eriti rindetegevuses, kus neis väeliikides langenuid maeti eraldi matmispaikadesse. Vahet tehti isegi surnute vahel… Hoolimata eestlaste abivalmidusest ja sõbralikkusest, kohtlesid sakslased eestlasi äärmiselt üleolevalt. Eriti kehtis see saksa tsiviilametnike (kuldfaasanite) kohta. Seal, kus sakslastele oli kasulik, pandi maksma endised, Eesti Vabariigi seadused. Kui need aga ei sobinud, rakendati nõukogude seadusi. Ja kui need mõlemad ei sobinud, rakendati kolmandaid - Ida-alade seadusi. Nii arvati nõukogude poolt võõrandatud talud ja majad sõjasaagina Saksa riigi omandiks ja neid omanikele tagasi ei antud. Eestlastele olid ette nähtud väiksemad toidunormid kui saksa kodanikele. Sakslaste palgad olid kõrgemad kui eestlastel, kuigi nad tegid ühes ja samas asutuses üht ja sama tööd. Keelati ära isamaaline kirjandus. Pidevalt rõhutati, et eesti rahvas peab olema sakslastele lõpmatult tänulik kommunistlikust ikkest vabastamise eest. Rahvalt nõuti pidevalt panuseid sõja kasuks, kusjuures toonitati, et eesti rahva saatus sõltub pärast sõda osutatud panuste hulgast.
Saksa aega oli siin paarkolm aastat. See aeg ei olnud lühike ja tollel ajal elaval rahval jõudis kujuneda mingi arvamus saksa ajast. Oma vanavanematelt kuulsin selle kohta positiivset, austati ka kohalikke elanikke. Venelane aga tuli ja varastas ning algatas ussitamise rahva seas. Filmis toodi see ju ka välja.
See, mis välja tiriti oli soost juba üks kord varem välja tiritud, nimelt sakslaste poolt. Pärast, kui Volhovi rinne oli juba mitu korda üritanud blokaadi väljapoolt lahti teha. Kuid Kirovi tehas valmistas peamiselt KV-sid. Ehk uue torni tehnoloogia oli hõlpsasti üle võetav. Mis puudutab põlenud 34-sid, siis, ok üks kord T34-76. Kuid, kui sääl ainult sellised ongi, siis jääb ajaloolisest sarnasusest sellel filmil tõsiselt vajaka.
To "no hakkab pihta" - 1944 Narva ja Sinimägede all olid punaarmeel kasutusel T34 tankidest vaid 76mm kahuriga isendid ehk T34-76, 85mm toruga jõudsid Eestisse hiljem. Seega Sinu väide, et Sinimägede all peaks olema kõik T34-85 versioonid, ei pea paika.
Sinimäed Talvine tallinn ja aguli hääl19. august 2013, 09:08
...õrn teema on tegelikult terve eelmine sajand. Algas revulutsioonidega,jõuti pidada kaks maailmasõda ja taastada algsed positsioonid Vaba Riikide näol. No mida sa ühelt planeedilt veel sotakaga teha jõuad küsiks lugupeetud rahastajatelt asjatundjailt? Film tuleb teha. Terve rutsiaegne põlvkond muud ei vaadanudki kui sõda ja olid ka paremikku kuuluvad filmid. Oma asi on see kui film õnnestub ja mõni eestikeelne fraas uuesti ringlusesse jõudes pooli aitaks valida. Esialgsetel andmeil on suured lootused SS -mundrikandjail kuid Vene pool mõtleb alati enne lõppu ka millestki ja nii omanäoline kui see ka poleks saabub võit alati mingi kaadriga ning ...kõik ongi jälle OK!!! Allakäigul oli selleks kaadriks vaade algavale "müüriajastule" ja see oli teemat edasiviiv.
Pildil on vene T34-76 makett. Seda nad 1944 enam pea ei kasutanud, sest juba enne Kurski lahingut 1943. oli selge, et saksa T5 ja T6 vastu on nende 76-ne toru lahja. T34 modifitseeriti, ta sai omale uue 85mm toru ja vastava torni, kuhu see sisse mahutada. uueks markeeringuks sai T34-85. selle järgi muide väga hea sõjaaegsetel dokumentaalkaadritel vahet teha.
Meenutame austusega oma esivanemaid,kes kangelaslikult võitlesid kodumaa kaitsel ÕIGE VAENLASEGA.Selles võitluses vorm oli teisejärguline.Eesti sõjaväe vormid olid röövitud ja 1941 aastal viiduud Venesse
KOMMENTAARID (29)