Paul McCartney on rääkinud, kuidas tutvumine kütkestava eksmodelli Heather Millsiga aasta pärast armastatud abikaasa Linda vähisurma ajas ta enesega pahuksisse. Liiklusõnnetuses jala kaotanud heategevusaktivist kütkestas The Beatlesi legendi esimesest pilgust. "Ütlen ausalt, et ihaldasin Heatherit," tunnistas McCartney ühes intervjuus. "Selline tunne polnud mind vallanud sestsaadik, kui tutvusin Lindaga. Leinasin Lindat aasta otsa ja olin veendunud, et elan edaspidi nagu munk." Muusik oli 30 õnneliku abieluaasta järel taas armunud, kuid ei suutnud noore ja kauni Heatheri seltsis pisaraid tagasi hoida. Ta tundis, et murrab Lindale truudust. Paul leidis südamerahu alles poole aasta pärast. Ta tundis, et Linda on oma asemiku heaks kiitnud. 2002. aastal sõlmiti abielu, järgmisel aastal sündis tütar Beatrice, kuid Pauli ja Heatheri suhted lõppesid inetu lahutusprotsessiga. Nüüdseks on McCartney uuesti abiellunud – USA ärinaise Nancy Shevelliga.
Uue armastusega kaasnevad süümepiinad
Uue armastuse leidmine lesepõlves võib tekitada hirmu, kirjutab globalpost.com. Tõenäoliselt möllavad leses vastakad tunded: ta on õnnelik ja tunneb kergendust, et pole enam üksi, ent leinab samal ajal ka kadunud abikaasat, iseäranis siis, kui viimase surmast pole palju aega möödas. Võimalik, et lesk ei tea, kas sellise sisevõitluse jagamine uue kallimaga on üldse kohane. Peale selle tunneb ta tõenäoliselt muret teiste inimeste reaktsiooni üle. Kui palju aega peab olema abikaasa surmast möödunud, et söandada uue kaaslasega seltskonna ette astuda? Millal on sünnis uuesti abielluda, ilma et sind hakataks taktituses ja tundetuses süüdistama?
Uuesti abiellumine on lesele emotsionaalselt keerukas, kuid vaeva väärt, toonitab globalpost.com. Sellises olukorras võib ette tulla takistusi, kuid neid annab ületada. Ükski seltskondliku etiketi raamat ei tohi paika panna, millal on sobilik südant uuele inimesele kaotada. Ning peaasi: uue suhte sõlmimine on üksnes lese enda, mitte teiste inimeste asi.
Haifa ülikooli endine rektor Aaron Ben-Zeév on kirjutanud ajakirjas Psychology Today, et uue inimesega kohanemise hind võib lesele liiga kõrge olla, kuna kadunud abikaasa püsib tema südames. Mõni kipub lahkunud kaasat idealiseerima – argised purelused ununevad, meelde jäävad vaid õnneajad. Ükski teine vastassooesindaja ei saa sellisele kullaproovile vastata. Teisalt võib mõni lesk tunda värskelt saavutatud iseseisvusest suurt naudingut ega olegi valmis kompromissideks, mis uue elukaaslasega paratamatult kaasnema peavad.
Sel, kes otsustab pärast lesepõlve uuesti abielluda, võib olla tundeid nii vana kui ka uue kaasa vastu. Ben-Zeévi sõnul erineb uus armastus vanast, kuid kadunud kaaslasele jääb alati koht südames alles. Nii peabki olema – uus arm ei pea vana leeki lämmatama.
Maineka Rutgersi ülikooli sotsioloogiaprofessor Deborah Carr on leidnud, et lesknaised kipuvad oma kadunud meest kauem taga leinama, leskmehed seevastu on varmamad uut suhet sõlmima. Mõni ei soovigi kindlat partnerit leida, vaid otsib lohutust lühisuhetest. Teised aga janunevad truu kaasteelise järele, kes aitaks kaotusest üle saada ja oleks iga päev seltsiks.
Täiskasvanud lapsed võivad lese uuele suhtele kaikaid kodaratesse loopida. Pole ka ime: neile tundub, et ema või isa on pärast abikaasa kaotust haavatav ning teda saab kurjasti ära kasutada. Võimalik, et lese võsukesed ilmutavad ootamatult majja ilmunud silmarõõmu suhtes halvakspanu või üritavad lese armuelu suunata. Sel juhul tuleb viimasel end kehtestada, toonitades, et peab kadunukese mälestust kalliks, kuid tal on soov ja õigus uut õnne leida.
Sensuaalne Briti telekokk Nigella Lawson viskus pärast ajakirjanikust abikaasa John Diamondi surma
uude suhtesse avalikkuse meelest õige tõtakalt. Diamond vandus kõrivähile alla 2001. aasta kevadel, kuid juba üheksa kuud hiljem kolis tema lesk koos tütre ja pojaga ela-
ma endast 17 aastat vanema reklaamituusa ja kunstikollektsionääri Charles Saatchi juurde. Käisid jutud, et Nigella oli Saatchiga suhet alustanud juba oma mehe eluajal.
Abiellumine peletab tervisehädad
Ent staarkokk hoidis pea püsti: ta tahtis elust rõõmu tunda. Sellest, kui üürikesed võivad meie maapealsed päevad olla, oli talle küllalt meeldetuletusi saadetud: tema õde suri vähki 32aastaselt, ema oli surres 48. 2003. aastal registreeritud abielule lõid sel suvel paraku hingekella paparatsofotod, kus 70aastane Saatchi köögikaunitari tüli käigus kõrist pigistas ja nina väänas. Ju oli tülisid varemgi, sest seitse nädalat hiljem lahutas kohus kuulsa paari abielu vaid 70 sekundiga.
Kuid uuele armastusele tasub pärast kaaslase kaotamist kindlasti avatud
olla. 2009. aastal avaldasid teadlased Linda J. Waite ja Mary Elizabeth Hughes ajakirjas Journal of Health and Social Behaviour oma uurimuse, mille andmeil on uuel abielul kindlad terviseplussid. Waite ja Hughes leidsid, et need, kes olid kas lahutuse või surma läbi üksikuks jäänud ega abiellunud uuesti, kurtsid kroonilisi tervisehädasid kaks korda suurema tõenäosusega kui need, kes uue õnne leidsid ja taas altari ette astusid.
Lõbus lesk: "Valusate mälestuste heietamine toob kahju."
Raamatu "Laupäevaõhtused lesed"
("Saturday Night Widows") autor,
40. eluaastates lesestunud ajakirjanik
Becky Aikman visati leskede tugigrupist välja, sest ta ei tahtnud õhtust õhtusse oma kurbi mälestusi heietada.
"See oli nii sünge grupp ning kui ütlesin, et tahaksin pigem tulevikku vaadata, arvas grupijuht, et ma ei kõlba nende hulka." Aikman rääkis USA ajakirja Time usutluses, et tema meelest on ettekujutus sellest, kuidas lesk leinama peaks, nüüdseks ajast-arust. "Näiteks arvamus, et pead oma traumaatilistes tunnetes vähkrema, sest ainult nii saab neist üle." Aikmani sõnul on alles viimasel ajal hakatud leinajaid uurima, varasemad teadustööd põhinesid üksnes teoorial. "Need, kes pärisinimesi uurivad, avastavad, et enamik inimesi on loomult väga vastupidavad ning hea on keskenduda positiivsetele asjadele ja tulevikku vaadata. Valusate mälestuste pikk heietamine toob tegelikult kahju."
Becky Aikmani meelest pole kohane viidata ka Elizabeth Kubler-Rossi välja töötatud viie leinastaadiumi teooriale. "Tema uuris surijaid, mitte leinajaid," toonitab Aikman. Ise lesestudes ei läbinud ta mingit eituse staadiumi. Ka teiseks faasiks peetav kauplemine ei tundunud talle loogiline. "Tundsin end alati sobimatu lesena, kuna ma neid staadiume ei läbinud. Tegelikult näitavad uurimused, et leinajad ei läbigi neid. Nad kõiguvad üsna normaalse ja üsna kurva oleku vahel. Algul on need kõikumised päris intensiivsed, ajapikku muutuvad aga harvemaks ja leebemaks. See tundus mulle palju loogilisem. Ma ei saanud aru, miks võisin ühel hetkel hirmus kurb olla ja järgmisel naerda. See tundus kuidagi sündsusetu." Aikman toonitab: lesed peavad mõistma, et õnnehetked on normaalsed. Nende pärast ei tohi süümepiinu tunda.
Viis aastat pärast abikaasa surma asutas Aikman leskede tugigrupi, et oma uued teadmised proovile panna. Tema eesmärk oli koos viie saatusekaaslasega uusi ja lõbusaid kogemusi hankida, mitte enesehaletsuses marineerida.
Algul osaleti kokkamiskursusel ja käidi kunstimuuseumis, pärastpoole juba spaas ja pesupoes ning kutsuti külla grupp leskmehi. Üksteise seltsis räägiti vahel ka valusatest asjadest, kuid see polnud sunduslik. Teiste leskede seltsi otsida soovitab Aikman ka neil, kes on äsja leseks jäänud.
Neil, kes ei julge abikaasa kaotanud inimesega juttu teha, soovitab Aikman hoolivust üles näidata ning ennatlikest arvamustest loobuda. "Las inimene räägib sellest, millest ta paistab soovivat rääkida." Kriitikanooled stiilis "Mis, teed juba mehe riidekappi tühjaks?" hoitagu endale. "Mõni lesk on selleks kohe valmis, mõnel kulub palju aega ja ta elab seda raskelt üle."
Kas kadunuke võib uues partneris kiivust tekitada? "Minu nüüdne abikaasa ütleb, et ta oleks mu eelmisse abikaasasse kiindunud. Ta on tänulik, et mu eelmine mees minu eest hoolitses, enne kui tema minuga tutvus. Nüüd hoolitseb tema minu eest, nii et tal on mu eelmise abikaasa vastu hellad ja soojad tunded."
Leskede seitse kohtingureeglit
Ameeriklanna Kristine Carlsoni idülliline abielu sai 2006. aastal ootamatu lõpu, kui tema abikaasa, mitme psühholoogiamenuki autor Richard Carlson 45aastasena lennukis kopsuembolismi tagajärjel suri. Tema teoseid sarjast "Ärge pabistage pisiasjade pärast" on tõlgitud ka eesti keelde. Lesestunud Kristine kirjutas oma läbielamiste põhjal leinaprotsessist raamatu "Lahtimurtud süda" ("Heart Broken Open"). Ta jagab internetiväljaande Huffington Post vahendusel leskedele näpunäiteid, kuidas näppe põletamata taas kohtamas käima hakata.
Luba endal terveneda. "Kerge on uude suhtesse viskuda, aga kui tahad ligi meelitada elutervet suhet, algab
see sinu enda tervisest," ütleb Carlson. Lesk väärib tervenemisaega, olgu see nii pikk kui tahes. Kristine Carlsoni abikaasa surmast on möödunud üle kuue aasta, kuid ta ise pole veel uuesti abiellunud. Alles nüüd, ütleb ta, on see mõte talle tasapisi seeditavaks saanud.
Esimesed suhted jäägu üleminekusuheteks. Kristine ei varja, et pärast abikaasa surma täitis esimene uus suhe tervendamise eesmärki. Kristine leidis endale kavaleri, kes ei elanud temaga ühes linnas. Neil tekkis seksuaalne läbikäimine, kuid enamat lesk ei soovinud. Ta tundis end üksildasena, vajas seltsilist, kuid mitte uut elukaaslast. "Ära torma uisapäisa tõelisse suhtesse," manitseb ta. Esimesed lesestumisjärgsed läbikäimised peavadki aitama südant kokku lappida ja rängast kaotusest üle saada. Seejärel aga tuleb oma eluga edasi minna.
Ära ürita kellegi teise reeglite järgi elada. Kristine ei taha ühelegi lesele ette kirjutada, kuidas too elama peab. "Julgustan inimesi omaenda teed leidma. Ainult sina ise tead, mis sulle hea on. Mina tean vaid seda, mida ma ise vajasin." Leseks jäämine pole kellegi tahtlik valik. Lesk olla võib mitut moodi. Pole kellegi teise öelda, kuidas lesk oma elu elama peab.
Oota, kuni oled valmis. Kristine Carlsonil kulus pärast mehe surma aasta, enne kui ta esimest korda kohtama läks. Läks aga seetõttu, et tundis: aeg on küps. "Käib klõps, ja sa lihtsalt saad aru," lohutab ta eneses kahtlejaid.
Kui miski ei aita, kraami vibraator välja. Kui leske vaevavad endiselt hirmud või igatsus, võib tegu olla hormoonitaseme kõikumisega. Kuula oma keha. Võimalik, et vajad vaid vibraatorit, ütleb Kristine. Enda seltsis veedetud aeg annab sulle parima võimaluse uurida oma vajadusi, oma keha, oma soove. Pealegi on seksilelu märksa etem kaaslane kui juhuslik seksipartner, kes võib su tervise ohtu seada.
Luba endal kampa lüüa. Käigu jutt kohtingust või seksist, lesed peavad endale vahel osalemisloa andma, ütleb Carlson. Pahatihti vaevlevad nad süümepiinade küüsis, tundes, et lõbutsemine tähendaks kadunud abikaasa või abielu reetmist. Sellist hoiakut tuleb korrigeerida. Esmalt tuleb selle olemasolu endale tunnistada ning seejärel anda endale luba uut elu täiel rinnal elada.
Ära võta endale ohvri rolli. Lesk ei tohi enesehaletsusse kapselduda. Kui oled endale võtnud ohvri rolli, pead selja sirgu ajama ning loobuma soovist, et kõik sind haletseksid. Alles siis saad sa vallalise elu elama hakata. "Võta nõuks edasi liikuda," ütleb Carlson. Langeta otsus, et tahad olla iseenda parim versioon – nii tõmbad sa ligi kõige rohkem võimalusi. "Lõpuks seisneb kõik otsuses elada omaenda elu."
Kuidas see küll õnnega seostub ???