Foto: Alamy
Inimesed
16. august 2013, 07:00

TAIMETUNDJA: "Miski pole mürgita, kuid kõik on ka ravim." (16)

Eestlaste rahvuslikuks hobiks on saamas ravimine maarohtudega ning selles osas peab igaüks ennast teadjaks. Unustage siiski liigne enesekindlus! "Näiteks piparmünditee pidev joomine põhjustab libiido ehk siis suguihaga seotud energia langust. Naistepunateega liialdamine tekitab aga kõhukinnisust, mida ei oska selgitada ega ravida ükski arst," hoiatab doktor Valentina Tškonija, loodusravimifirma Valentina Droog looja.

Kaasani ülikooli haridusega arst on tänaseks juba ammu arsti-praksise lõpetanud, ent rohkem kui pool sajandit tagasi antud arstivanne paneb teda ikka veel missioonitundest inimeste tervise nimel tegutsema.

Valentina Tškonija ei liigita taimi kasulikeks ega mürgisteks. "Kõik on mürk – mitte miski ei ole ilma mürgita –, kuid kõik on ka ravim. Üksnes annus teeb ainest (ja taimest) mürgi või ravimi. Need kuulsa loodusteadlase Paracelsuse sõnad on kehtivad ka täna."

Staažikal loodusraviarstil on just viimaste aastate jooksul tulnud ravida kümneid mehi, kellel on probleeme potentsiga. "Alles vestluse käigus selgub, et pole eesnäärmehaigust ega impotentsuse ilminguid. Lihtsalt juuakse õhtuti kodus kruusitäis piparmünditeed – maitselt mõnus ja rahustava toimega. Ja nii mitmeid aastaid."

Valentina Tškonija sõnul ei rahusta piparmünt mitte ainult mehi, vaid ka naisi. Aromaatne piparmünditee pole kahjulik, ainult et seda kas või kuu-kahe vältel päevast päeva juues kaob vastassugupoole vastu igasugune iha. Kui abielupaar elab õe-venna elu ning päevades puudub armurõõm, tulekski mõelda, millise joogiga on liiale mindud.

Piparmünditee mõju pole siiski igavene. Kui tee tarvitamine lõpetada, kaob vastastikune leigus paari nädala möödudes.

"Ka kõrge vererõhu puhul tuleks piparmünditee joomisega tagasihoidlik olla, samuti ei käi kokku piparmünt ja antidepressandid," hoiatab arst.

Kasulik võib ka haigeks teha

Inimesed korjavad ja kuivatavad hulgaliselt ravimtaimi, et häda korral maarohud omast käest võtta oleks. Tškonija sõnul on kõik ilus senikaua, kuni teeks võetavate ürtide kogustega ei liialdata ja ennast ega pereliikmeid üle ravima ei hakata ning kinnitab, et taimi teades ja raamatust sõrmega rida ajades ei saa teist veel taimetarka.

Tee keetmisel puistatakse taimmaterjali kannu põhja enamasti silma järgi, taimetõmmis on alatihti kordi lubatust kangem. "Teesegude puhul tuleb aga arvestada mõlema taime mõju organismile ning sedagi, kuidas taimede mõju omavahel klapib," selgitab Valentina Tškonija.

Raudrohuteel on omadus verd paksendada. Valentina Tškonija ütleb, et trombiohtu taimne tee ei põhjusta, küll aga võivad käed ja jalad valulikuks muutuda – veri ei pääse kapillaarides liikuma. Hullem lugu on aga naistepunaga. Just see ravimtaim on aupaistes ning pole naljalt kodu, kus pole paari vihakest naistepuna kuivamas. "Naistepuna pikaajaline joomine tekitab aga kõhukinnisust, mille vastu ei aita ükski apteegiravim ja arstidki ei saa aru, millest see on tingitud."

Valentina Tškonija soovitab ravimteede joomisel mõõdukust: "Esimese kahtluse korral, et üks või teine tee ei sobi teile või mõjub enesetundele, tuleks selle tarvitamine katkestada ja vajadusel arstiga nõu pidada."

Kui palju on paras?

Kõik asjad siin elus on omavahel seotud, nii ka elusloodus ja inimene selle keskel. Valentina

Tškonija ei soovita ravimteesid alla kolme aasta vanustele lastele. Tema sõnul eksitakse aga väga tihti sellega, et väikelapsele antakse öise rahustava joogina kummeliteed. Seda ei tohiks teha, kuna kummel on toimeainete poolest ülivõimas ning mõjutab ka väikelapse aju. Samuti tuleb laste põiepõletike raviks pohla- või leesikatee manustamisel ettevaatlik olla, kuna see suurendab lisaks põletikuvastasele toimele sapieritust ja aktiveerib neerude tööd.

Taimeravis, nagu ka klassikalises ravis, on oluline doos. "Nii nagu lastele, on ka aastates inimeste jaoks ravimikogused väiksemad. Tihtipeale sellega ei arvestata, selle peale ei tuldagi – nii maarohtusid kui ka apteegiravimeid tarvitatakse nii nagu ikka. 60–65aastased peaksid aga normaalannust vähendama neljandiku võrra, 70. eluaastast alates aga kolmandiku võrra," selgitab Valentina Tškonija, et tõrvaks keedetud kanguses ravimtee võib olla südamele ja vererõhule kahjulikum kui kohvijoomine.

Valentina on harjunud, et eriti suvel koputab mõni ähmi täis Räpina elanik tema uksele ja ulatab talle närtsinud taime: "Ütle, Valja, mis taim see on, kas seda peaks korjama?" Doktor Valja soovitab panuse teha siiski nendele taimedele, mida te raudkindlalt teate ja pigem olgu neid vähem kui paarkümmend eri sorti, mida te tegelikult ei vajagi.

Mercedes Merimaa: "Inimene on keerulisem kui ükski taim."

"Taimemaailma kuningriigis orienteerumine on keerulisem GPSi, Google’i Mapsi või ka e-riigi kasutamisest," hoiatab Mercedes Merimaa, majandusküberneetiku haridusega biodünaamik ja õieterapeut, keda kutsutakse ka taimetargaks.

Enda sõnul tunneb ta osaliselt neid taimi, mida kasutab ja õpib ise taimi, seeni, vilju, marju, õisi ja iseennast nautima.

"Minu esimene armastus suurest loodusest on seente kuningriik oma ahvatluste, maitsete ja ohtudega," märgib taimetark. "Minu akadeemikust onul ja emal oli harjumus käia seenel ja raamatute abil seeni määrata. Emalt ja onult õppisin minagi algkooliõpilasena metsas käima, seentemääraja enamasti korvis. Taimede maailmas orienteerumisel ja teabe omandamisel ei näi aga lõppu tulevat."

Merimaa rõhutab, et korjata võib vaid marju-seeni, mida tuntakse. "Seejuures tunne ka iseennast – kas oled allergiline või on sul käimas ravikuur, millega seoses ei tohiks suuremas koguses väekaid taimemaailma meistreid kasutada. Inimene on arenev, tema seedimisvõime ajas erinev, maitse koolitatav, harjumuslik, ümberõpitav; kõik on seotud kultuurilise taustaga, organismi pikemaajalise arenguga, psüühilis-emotsionaalse seisundiga, vanusega ja muu taolise isikupärasega," loetleb taimetark.

"Inimene ise on keerulisem kui ükski taim. Mõlema tundmine on hädavajalik," õpetab Merimaa. Taimede ja seente tundmine ning iseenda tundmine on tema sõnul õpitav, kuid mitte õpetatav kõigile sedavõrd, et ei oleks inimlikke eksimusi. "Hädavajalik on iseenda pikemaajaline kogemus, ka koos oskajast kaaslasega. Harjutagem iseennast elukestva õppimisega ja pärandagem oma teadmised järgmistele põlvedele," manitseb taimetark. "Meil Eestis on ilmunud väga häid teatmeteoseid. Pakutavaid taimetundmise töötubasid ei jõua üleski lugeda. Tean, et taim on sõnatu aitaja, kes pakub parimat lahendust sellele, kes iseennast ja teda tunneb."

Kärbseseen aitab reumat ravida

Rahvameditsiinis on punasel kärbseseenel üsna oluline koht – kärbseseene viinaleotist saab kasutada reumaatiliste põletike välispidises ravis.

"Vanasti kasutasid eestlased punast kärbseseent kuivatatult heinaajal, et jõuaks rohkem ja pikemalt tööd teha," teab taimetark Ragna Oro. Tervendaja tõdeb, et kärbseseen mõjub teatud mõttes dopinguna – annab juurde füüsilist jõudu ja vastupidavust, kuid sellele tuleb hiljem lõivu maksta iivelduse ja unega. "Kärbseseeni valel ajal korjates ja neid toorelt kasutades tekib aga teadvuse kadu ja mõneks ajaks ka mitmekordne nägemine. Kui seda aga teadlikult teha, siis võib läbi seenevaimu vahel suhelda ka paralleelmaailmadega."

Ragna Oro lisab, et Eestis on veelgi selliseid seeni, mis annavad värvilisi nägemusi ja heaolutunnet ning võib tervenedagi: "Pole teada, et seene pärast oleks sel moel keegi hinge heitnud. Kui, siis hirmust seenemehikese väe ja jõu ees."

Kas kasekäsn aitab vähi vastu?

"Mõnikord ajavad teadmamehed ja -naised täiesti vastukäivat juttu," nendib taimetark Ragna Oro. "Nagu seda kasekäsna puhul: fütoterapeut Tatjana Gorbunova ja Eesti taimetargad peavad kasekäsna heaks vähiravimiks. Vigala Sass aga kirjutas aastaid tagasi, et kasekäsn pole ravim, vaid hea abivahend seedimise korrastamiseks. Kumb ta siis on?" küsib Tiina Saar. Naise sõnul proovis tema 74aastane isa kasekäsnaleotisega tervelt viis aastat pahaloomulist kasvajat kontrolli all hoida. Pärast teist operatsiooni oli kasekäsnast nii palju abi, et seedetegevus normaliseerus. "Isa oli koguni nii tragi, et käis ise metsas kasekäsna hankimas. Tuttavad muretsesid talle erinevaid retsepte ja nõuandeid. Jäigi selline mulje, et isa on oma haigusest tugevam."

Kasekäsna ehk musta pässiku viljakehas on kromogeeni, polüfenoole, triterpenoide, vaike, alkaloide, polüsahhariide, steriine ja ligniini. Kasekäsnapreparaadid pärsivad kasvajate kasvu ja normaliseerivad seedetegevust. Käsnaravi ajal tuleb pidada piima- ja taimetoidudieeti, loobuda lihatoodetest, konservidest ja vürtsidest. Lisaks sellele on usk see, mis ravib.

"Tapavad hirm ja teadmatus, mitte mürgine taim!"

Osteopaat ja šamaaniverd Ragna Oro sõnul ei maksa ühtegi väekat taime niisama uudishimust torkida: "Võib kaela saada iivelduse ja oksendamise, sest targad taimed tahavad rumalate inimeste seest kiiresti välja saada. Või võtavad küll vahel ka mingi halva energia inimese sisemusest kaasa, aga ikka trügivad organismist välja."

Taimetark võib Ragna arvates näiliselt olla ju iga inimene, aga taim hakkab meiega koostööd tegema alles siis, kui sa veedad temaga aega, keskendud ja kuulad teda: "Võtad ta endasse ja tunnetad, mida ta sinuga teeb ja mida ta juurde tahab. Enne ei juhtu midagi – te ei saa mingit lõbu ega ka tarkust."

Taimeusku Ragna sõnul kasvab tema kodus kõik vajalik. "Ma ju elan maal, metsa ääres!" Kuidas saada sõbraks ühe või teise väeka taimega, mis koguni mürgiseks tunnistatud, need teadmised olid juba selgeltnägija vanaemal ning Ragna sõnul on see tema vaimne pärandus.

Eesti looduse müstilisemad rajad läbitud, elas Ragna Oro paar suve tagasi kümme väga erilist ja tema jaoks tähenduslikku päeva ühes maiade külas kohaliku šamaani onnis. Ragna lisab, et ta austab ja armastab Amazonase äärseid taimi ja neid teadmisi, mis tulevad Peruust ja Brasiiliast nii inimeste kui ka taimedega Eestisse.

Igat taime ei pea proovima

"Meelemürgina mõjuvad tavaliselt need taimed, millest juba sõltuvuses ollakse. Ülejäänud Eestis kasvavaid väetaimi peab oskama õigel ajal korjata ja teadma, mida edasi teha. Kui lihtsalt niisama närida ja mäluda, siis see ei tapa ega saada ka lõbustavat tulemust."

Kassitapu seemned on Ragna sõnul kavalad ja niisama väekad kui taim ise. "Söömine ja keele peal hoidmine ei tekita aga peale pearingluse ja iivelduse suurt midagi. Puuvõõrik on aga ohutu seni, kuni teda tuppa ei tooda. Mürgised on nii selle marjad, lehed kui ka varred. Söömisel tekivad südamepekslemine, iiveldus ja minestamine." Ragna hoiatab, et ka kõigest paar marja võivad lapsele eluohtlikud olla. "Esimene abi sel puhul on ajada inimene oksendama. Samas aga – kui teadlikult kasutada, võib see taim olla tark ja nutikas abiline."

Mürgise ogaõuna taimi müüakse turul ja seemnepoodideski on seemned saadaval. "Ilus ja kuninglik lill. Aga kui sa pole temaga sõprust sõlminud, on ta äärmiselt tujukas ja mürgine isend: tekitab deliiriumi ja nägemise ähmastumist, mälukaotust ja iiveldust." Ogaõun on Ragna sõnul šamanistlik taim ja šamaanid suhtlevad temaga omal viisil. "Millisel, las jääda täpsustamata, sest mõnel inimesel on haiglaslik uudishimu kõike järele proovida." Ragna teab, et vanal ajal kasutati ogaõuna ka halbade kavatsuste täideviimiseks. Alati see ei õnnestunud, kuna sellel taimel on oma hing ja ta pole igal ajahetkel mürgine.

"Belladonna – see on hallutsinatsioone tekitav, aga siiski ainult teatud kuuseisude aegu ja teatud töötlusel. Suuremas koguses söömisel viib see koomasse või tekitab mäluauke. Lastel tekitab taim nägemusi ja silmade eest kirjuks minemist isegi nahaga kokku puutudes." Ragna sõnul tekitab taim orientatsioonikaotust umbes 10–15 minutiks.

Tuntud ravimtaimi: mis mille vastu aitab?

Saialill

Ravib haavu ja haavandeid, aitab peatada verejooksu. Kasutatakse suuõõnehaiguste, mao- ja soolepõletike puhul, samuti sapiteede ja maksapõletike korral. Leevendab üleminekuea vaevusi ning omab rahustavat toimet, aidates õhtul uinuda. Alandab vererõhku ja aitab köha puhul.

Kõrvenõges

Aitab organismist väljutada liigset vett, parandab sapieritumist ning imetavatel naistel piimaeritumist; parandab soolestiku mikrofloorat ning alandab veresuhkrut. Nõgesetee aitab väsimuse vastu. Nõgeselehtedest tõmmis aitab kõõma vastu ning reumaatiliste valude korral. NB! Soodustab vere hüübimist!

Valge iminõges (piimanõges)

Kasutatud muu hulgas hingamisteede põletike puhul ja verejooksu peatava vahendina, samuti uriinierituse soodustamiseks.

Raudrohi

Aitab köha ja külmetushaiguste korral. Kasutatakse ka seedehäirete, isutuse ja kõhupuhituse korral. Aitab alandada vererõhku ning korrastada neerude tööd, vereringet ja südametegevust, vähendab menstruatsioonivaevusi ning valusid pea, kukla ja selja piirkonnas. Raudrohul on põletikuvastane ja verejooksu tõkestav toime. NB! Soodustab vere hüübimist.

Teeleht

Verejooksu sulgev ja verd puhastav vahend. Purustatud lehti pannakse värskele haavale. Kasutatakse ka maksa- ja neeruhaiguste, pea- ja hambavalu vastu. Röga lahtistav toime. Seemnetest tehtud keedist kasutatakse mao- ja soolehaavandite raviks.

Koirohi

Tuntud seedetrakti tegevuse ja isu parandajana. On kasutatud ka sooleparasiitide, täide, külmetuse ja valuliku menstruatsiooni korral.

Ristik

Aitab hingamisteede haiguste ja nahapõletike korral. Hea rögalahtisti ja diureetikum. Teel on rahustav toime, seda kasutatakse ka higistama ajava vahendina. Aitab alandada vererõhku. Ristikust on abi ka nahahädade korral. Aitab naistel vähendada menopausiaegseid vaevusi. Õisikutest tehtud mähised aitavad leevendada liigesevalu ja reumat. Südametegevuse tugevdajana kasutatakse ristikutinktuuri.

Ahtalehine põdrakanep

Rahustava toimega ja aitab unetuse korral. Hea immuun- ja hormonaalsüsteemi tugevdaja, kasutatakse ka kõhulahtisuse, soolepõletike ja gastriitide korral, on kasutatud ka vähi ja viljatusevastase ravimina.

Takjas

On kasutatud kuse- ja higieritust soodustava ning verd puhastava vahendina. On kasutatud ka akne, ekseemide ja psoriaasi raviks.

Pune

Rahustav, sekretsioone suurendav, seedimist soodustav, põletikuvastane, leevendab spasme, sapipõiepõletikku ja maksa-vaevusi, reumaatilisi valusid ja liigesepõletikku.

Rukkilill

Kasutatud uriini- ja sapieritust soodustava vahendina, samuti silmakompressideks. Rahvameditsiinis on õite leotist kasutatud köha ja palavikuvastase vahendina.

Teekummel

Ajab külmetushaiguste korral higistama. Kummeliteed kasutatakse kõhugaaside korral, samuti mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite puhul. Soodustab uriini- ja sapi-eritust. Kummeliteega pesemine parandab haavu ja nahahaigusi. NB! Võib põhjustada allergilisi reaktsioone!

Küüslauk

Korrastab sooltetegevust, aitab puhituse ja hingamisteede haiguste korral, alandab vererõhku, pidurdab veresoonte lupjumist ning on hea südame tugevdaja. Aitab väljutada ka sooleparasiite. Suurendab sugulist aktiivsust ning aitab veenipõletike korral.

Rabamurakas

On kasutatud köha, tuberkuloosi, reuma, podagra, kusepõie- ja südamehaiguste ravimisel.

Aedsalvei

Ravib haavu ja haavandeid, sellest on abi külmetushaiguste, juuste väljalangemise ja valuliku menstruatsiooni korral. Aitab alandada vere suhkrusisaldust ning vähendab higieritust.

Allikad: Vikipeedia, Aialeht