Lapsed ja lapselapsedki elaks tema sõnul heal meelel Kihnus, kui vaid töökohti oleks. "Ennevanasti tehti siia randa suur hoone üles. Naised õmblesid talvel käterätikuid, linasid ja kõiki asju. Nüüd ei ole mitte midagi enam!" kurvastab Virve.
Kalameeste elu pole samuti kerge. "Kui väike kala satub võrku, sõidavad kontrollid kohe taeva alt ja mere põhjast trahvi tegema," kirjeldab Virve kalurite probleeme.
Seegi pole kõik: Kihnu ümbruse laidusid ummistavad suured mustad linnud kormoranid. "Kõik saared on ära rikutud! Tallavad kõik ära ja situvad täis, must maa – nagu põllumaa – jääb pärast järele. Ja keegi neid ei karista! Neid võiks tõepoolest natuke vähem olla. Aga nad on looduskaitse all," räägib Virve ja arutleb, et võib-olla on tema vana ja loll, aga eesotsas võiks ikka natuke targemad inimesed olla. "Kes oskavad natuke paremini juhtida seda elu. Igaüks ikka ei oska," ei häbene Virve välja öelda, mida ta riigijuhtimisest arvab.
Virve meenutab, kuidas Mart Laar kaebas väikese palga üle ja pani siis oma palgale 50 krooni juurde. "Ta sai nii vähe raha! Teate, mina oleks küll hea meelega andnud oma "suure" pensi temale ja tema väikese palga võtnud omale. Terveks aastaks, ma oleks sellega nii rahul olnud! Mul on nii "kõrge" penss – ta oleks saanud kõik selle suure raha omale!" meenutab Virve. Laar siiski nõusse ei jäänud. "Tähendab, tal pole nii vähe seda palka, muidu ta oleks ju andnud!" arutleb Virve.
Seda, et mõni pensionär kuulutab, kuidas tal on raha ja jääb veel ülegi, seletab Virve nii, et küllap neil on siis ka tugevam põhi all ja nad on rikkamast soost.
Kihnust leiab head ka
Virve midagi ei kasvata, lehmi ega kanu tal pole. "Mitte midagi mul ei ole – mul ei ole põldu, mul ei ole heinamaad. Ainult seesama raha," kaebab Virve. Enne abikaasa surma oli neil vähemalt kaks pensioni, nüüd pole sedagi. "Aga kaks inimest oli ka," meenutab Virve, et ega tegelikult ka siis kergem polnud.
Mehel oli Virvest kõrgem penss. "Kui vanamees ära suri, tahtsime ka niimoodi, et mina saaks selle kõrgema pensi omale. Kui ma saan 50 krooni rohkem, see on ju raha minu jaoks!" arveldab Virve ikka veel kroonides. Äravahetamisega oldi nõus, kuid raha võeti vähemaks. "No mis mul sellest siis kasu on, kui ma ära vahetan," ei saa Virve aru.
Ometi on Kihnus midagi head ka. Näiteks jaanipäevad. "Jaanipäev on meil tore. Siis on rahvast palju. Tantsitakse, pillimehed mängivad hommikuni! Jaanipäev on, ma arvan, meil Kihnu saarel kõige ilusam!" usub Virve.
Virve tantsib siis, kui aeglane tants tuleb, kiiret ei pea jalad enam vastu. "Eks ma olen eluaeg tantsumees olnud, aga aeg teeb oma töö!" räägib Virve.
Veel rõõmustab Virvet kutse presidendi vastuvõtule Kadrioru lossi roosiaeda. Virve on seal küll juba enne ka käinud, kuid on sellegipoolest elevil. "Nii palju huvitavat on seal ja põnev igat kanti – palju rahvast koos, targad inimesed laulavad ja peavad kõnet," rõõmustab Virve.
Tänavuse suvega on Virve üldiselt rahul. "Ainult vihma oleks rohkem vaja! Ja ega polegi aega ilma vaadata, kui töö tegemist tahab," leiab Virve.
Jaksu ja jõudu Virvele ja teistelegi kihnlastele!