"Virgo ei laulnud kunagi kodus ega ilma Noorkuuta. Kodus oli ta isa, mitte artist!" (7)

"Siiani ei saa aru, miks on elu nii ebaõiglane," poetab Liina, kes kaotas eluarmastuse – abikaasa ja kahe lapse isa.

4. august 2012. Laupäeval kella 9. 30 ajal kukkus Tartu kesklinnas ühe kiirsöögikoha juures olevalt betoonist servalt, mille kõrgus on umbes 5 meetrit, mees alla.

Too äärel istunud, tasakaalu kaotanud ja alla kukkunud mees oli Noorkuu laulja Virgo Tulit. See oli õnnetus, mis lõppes väga traagiliselt.

Virgo suri kiirabiautos. Ta jõudis elada 32aastaseks. Teda jäid leinama abikaasa, väike poeg ja veel väiksem tütar, lähedased, paljud sõbrad.

August 2013. Oma loo räägib Liina, kes sai Virgoga koos olla täpselt 13 aastat.

* * *

"See saatuslik päev oli Virgo esimene puhkusepäev ja me veetsime selle kahekesi. Kuna iga meie päev viimased 10 aastat olid seotud lastega, siis sel päeval arutlesime teemal, et nii imelik on olla kahekesi – nagu ei osanudki olla. Rääkisime sellest, et kui lapsed ükskord suured on ja oma elu peal, siis meil on oma aeg ja siis on see aeg pühenduda ainult teineteisele...

Konkreetseid unistusi meil ei olnud. Me olime rahul sellega, mis meil oli. Virgo ei olnud unistaja. Ta ei unistanud, vaid tegutses!

* * *

Viimane aasta ei ole mitte üheski valdkonnas olnud kerge. Oleme elanud sõna otseses mõttes päev korraga, sest teisiti lihtsalt ei ole osanud. Samas olen püüdnud luua meie ellu rutiini, kuna see toob endaga kaasa teatud mõttes turvatunde. Kindel graafik ja elurütm, et saaks nii-öelda raja peale tagasi.

Samas on meie ümber olnud nii palju toetavaid ja häid inimesi – sugulasi, sõpru, tuttavaid ja kolleege.

Kuna me oleme olnud kõikide Noorkuu poistega alati head sõbrad, siis nii see on ka jäänud. Me suhtleme pidevalt kõikidel teemadel ja nad kõik on meie jaoks alati olemas ning alati aidanud. Nad on nagu pereliikmed.

* * *

Eks see ole meil lastega vastastikune – nemad annavad mulle jõudu ja elutahet, ning vastupidi. Vaatan neid kahte ja ükskõik, kui halb ja raske on, siis kaks last motiveerivad elus edasi minema. Nende naeratus ja elurõõm on hindamatud.

Alati, kui olen madalseisus, siis mõtlen, mida Virgo teeks, ning ma leian selle jõu. Lapsed ongi need motivaatorid. Nende siirus ja eluarmastus panevad naeratama ja pingutama.

Lapsed räägivad isast iga päev. Poeg Sander on praegu 11aastane. Kui Virgo suri, siis oli 10. Tütar Getter on kaheaastane. Kui Virgo suri, siis oli aasta ja kümnekuune.

Virgo oli väga hea isa! Siin maailmas ei olnud tema jaoks tähtsamaid inimesi kui Sander ja Getter. Sander ja Virgo käisid tihti kahekesi kinos, Virgo õppis koos pojaga õhtuti kooliasju. Getter oli sel ajal nii väike, et veetis enamiku ajast ikka minuga, kuid sünnist peale oli tema lemmikkoht issi süles.

Samas oli ka olukordi, kui lapsed olid haiged ja Virgo võttis haiguslehe, et ise nendega kodus olla. Ta sai kõigega hakkama, mis puudutas lapsi ja nende hoidmist ning kodu. Igal vabal päeval oli Virgo sooviks koos perega maale minna.

* * *

Koos Virgoga nägi meie peres emadepäev ja isadepäev välja nii nagu ikka Eesti peredes – lilled ja tort ning kingitus päevakangelasele.

Iseenesest mõistetavalt käisime eelmisel aastal isadepäeval koos lastega kalmistul, et issi hauale küünal panna. Koolis seda päeva ei tähistata, aga lasteaias Getteri rühmas oli isadepäeva pidu, kuhu tütar pidi minema koos vanaisaga. Aga paraku jäi see pidu Getteri jaoks ära, kuna ta oli sel ajal haige.

* * *

Tutvusime Virgoga minu sõbranna, kes oli ühtlasi tema klassiõde, sünnipäeval juulis 1999. Kohtusime kuu aega ja 10. augustil 1999 tärkas meie vahel armastus ühe teise sõbra sünnipäeva peol.

10. august jääb minu ellu igaveseks päevaks, kui kohtusin oma elu armastusega ja samal kuupäeval jätsin temaga hüvasti – 10. augustil oli Virgo ärasaatmine. Seega täpselt 13 aastat.

Virgo ei laulnud kunagi kodus ega ilma Noorkuuta. Ta oli selles suhtes väga tagasihoidlik. Virgo ei olnud ka selline romantik, kes oleks akna all serenaadi laulnud. Esinemised ja lauluhääl jäid lavale, neid Virgo koju ei toonud. Kodus oli ta mees ja isa, mitte kunagi artist!

Virgo oli hästi elurõõmus ja elu armastav inimene. Ta hoidis ja armastas oma peret ja lähedasi ning sõpru. Ta oli hästi arenenud huumorisoonega ja alati seltskonnahing.

Tal oli suur süda, aitas alati teisi, kuid oma mured hoidis pigem endale ja välja paistis alati positiivse ja rõõmsa inimesena. Virgo ütles kunagi: "Ma ei tea, mis asi on masendus, sest ma pole seda kunagi tundnud!"

Ta laulis ja tegi oma igapäevatööd alati hingega. Ta tegi kõike oma elus hingega!"

Viimane laul oli "Ärkamise aeg"

Mullu augustis, päeval, kui ansambli Noorkuu laulja Virgo Tulit viimsele teekonnale saadeti, avaldas bänd loo "Ärkamise aeg". See oli viimane laul, mis jõuti stuudios salvestada koos varalahkunud Virgoga. Loos kõlavad teiste seas järgmised tähelepanuväärsed read: "Peagi siin kokku said esimemm ja -taat, vaevaga kodu lõid, lapsed majja tõid. Oli õnn, oli rõõm, oli naer, oli nutt, oli töö, oli vaev sellel maal."

Viimsel teekonnal saatis Noorkuu sõbra ära laulu saatel. Neljahäälsena.