Kunstnik Heikki Leisi "Igapäevased peegeldused" vapustasid britte

Kümnest fotorealistlikust joonistusest koosnev sari valmis kunstnikul kahe aasta jooksul. Hüperrealistlikud pildid näitavad kuulsuste argielu ning erinevatel näitustel on neid õnneks saanud varasemalt vaadata nii Tartus kui Tallinnas. Leis on jäädvustanud tuntud inimeste igapäevaseid toiminguid peegli ees: kes peseb hambaid, kes kammib habet, kes puuderdab nina. Vägisi tekib küsimus:"Halloo, eestlased, kus te seni olete olnud?" Athena keskuses Tartus olid "Igapäevased peegeldused" üleval 2009. aasta oktoobris.

"Peegeldusi" vaadates jääb mulje, et kohe saab kunstnikuhärra Priit Pärn habemeajamisega ühele poole ja uus päev võib alata. Näomaski mahatiriva Merle Jäägeri pildis on aga näitleja temperament ja isikupära nüansirikkalt ja vaevuaimatava kiiksuga edasi antud.

Esimeseks modelliks Volkonski

Heikki Leisi sõnul on ta joonistanud kogu aeg, portreesid hakkas aktiivsemalt tegema 1990ndate lõpus. Tema "Igapäevaste peegelduste" sarja esimeseks modelliks oli aga Peeter Volkonski. Legendiks saanud laulja ja teatrilavastaja nõussesaamine polevat keeruline olnud. "Tunnen Volgi poega, kõigepealt rääkisin oma ideest temaga, seejärel rääkis ta isaga läbi... sealt hakkas asi arenema. Läksin Volkonskite poole koju, ajasime juttu."

Jutuajamise käigus sündis rohkem kui sada fotot, sada erinevat nüanssi. Leis ei kasuta oma piltide loomisel võõraid fotosid, vaid teeb need ise. Momenti tuleb tabada, detailid on olulised. Ja isiklik kontakt on ülimalt tähtis. Kümnest klõpsust ja närvilisest kiirustamisest ei sünni midagi. Inimesel tuleb lasta tegutseda oma maailmas, nii et fotosilm teda enam ei häiri. Siis tuleb ka tulemus, mis annab loojale ainet kõik see paberile vormistada.

Fotograafiale pühendunud Leis mainib, et praegu on tal korralik kaamera, 1990ndate lõpus tuli nii mõnigi kord seda parema tulemuse nimel teistelt laenata.

Tegelikult ei olnud kunstnikul vaja ka ülejäänuid "peegeldajaid" pikalt moosida: "Kui juba inimesega jutule sain ja neile oma eelnevaid töid näitasin, oli asi otsustatud – tekkis mõlemapoolne huvi pildi sisse minekuks. "Sarja loomise ajal mõtlesin paljude peale ja ka ühendust võtsin paljudega. Tahtsin, et oleks nii mehi kui naisi, nii noori kui vanu. Et ei oleks ainult näitlejad, et oleks ka kunstnikke, kirjanikke," selgitab kunstnik tehtud valikuid.

Leis ütleb, et ta teab, mida ta tahab. Ehk peitub lisaks andekusele selles teadmises põhjus, miks joonistuste sari kuulsatest eestlastest on maailmas tuure kogumas.

Pliiatsi võtab pärast 100 fotot

Joonistamise protsess tundub uskumatult tavaline. Paber ja harilik pliiats. Veel täpsemini, mehhaaniline ehk täidetav terapliiats ja jõulisemate kontuuride tegemiseks teritatavad pliiatsid. Millega teritada, kas noa või pliiatsiteritajaga, kunstniku sõnul tema jaoks vahet pole. Imeline vägi nimega anne on sõrmedes, silmades ja südames.

"Hakkad aga vaikselt otsast tegema. Tehtud tööle ei tohi käega vastu minna, see tuleb kinni katta. Nii et aeganõudev nokitsemistöö." Palju pliiatsit kulub, ei oska Leis öelda. Õigemini, ta ei pea selle kohta arvestust. Joonistamiseks on vaja rahulikku keskkonda, keskendumist. "Paar tundi korraga, päevas rohkem ei jõua. Ühe joonistuse valmimiseks kulub keskeltläbi kuu." Ka kaks "persooni" võib korraga töös olla, räägib kunstnik. Kõik "peegeldused" on formaadis 60 x 60 cm. Leis lubab viimase näituse pildid lähiajal oma koduleheküljele üles panna.

Leisi fotorealistlike joonistuste kohta on kunstnik Navitrolla mõni aeg tagasi öelnud, et neid pilte nähes oli ta rabatud ja meeldivalt üllatunud, seda sorti kunst talle meeldib, eriti kui kunstnik peab ennast ületama nii vaimselt kui füüsiliselt. Vana hea oma käega nikerdamine on tõeline kunst ja seda Leis valdab.

Tuntud nimi, kuid mitte kodus

Daily Mail oleks nagu Navitrolla arvamust lugenud. Britid kirjutasid vaimustunult, et Tartust pärit Heikki Leisi joonistused on nii reaalsed, et neid võib lausa fotodeks pidada. Igatahes levib eestlastest tehtud joonistuste sari kulutulena internetiavarustes. Heikki Leisi sõnul jõudsid tema "Igapäevased peegeldused" Daily Maili sarnast teed mööda nagu tema maailmas tuntust kogunud hallitusmaastikud. Ka kunstielamus võib olla ühe arvutikliki kaugusel.

"Huvi võiks ju piltide ja fotode vastu suurem olla. Siiski, tänu internetile levivad minu pildid sadades portaalides." Kunstniku sõnade kinnituseks on tema hallitusmaastike vastu huvi üles näidanud mitmed maailmanimega fotoagentuurid.

Hetkel on kunstnikust saanud taas fotograaf: "Suvel ma joonistamisega ei tegele. Suvel on tšill ja grill, puhkan ja reisin ringi. Siinsamas, Eestis." Sügis nihutab paberid ja pliiatsid kunstnikule taas lähemale.

Milline on praeguste piltide edasine saatus, sellele küsimusele Leisil ühest vastust pole.

"Mõned olen ära kinkinud... teiste kunstnikega vahetanud, mõned olen maha müünud, ka reprosid on, mõned on ka alles. Kes teab, lõpuks äkki hakatakse minu pilte kunagi ehk ostmagi?!" Kunstnik muigab, et Daily Mailis avaldatud lugu on Eestis vähemalt nii palju tolmu üles kergitanud, et mõned ajalehed ja ajakirjad on talle üle mitme aja küsimusi esitanud.