Tarmo Urb indiaanilaagrist: kui teeksime midagi hämarat, ei tuleks inimesed siia lastega! (19)

Eile algas Juminda poolsaarel Siguri talus indiaanilaager ja kestab pühapäevani. Vendade Urbide käima lükatud traditsiooniline ettevõtmine saab teoks juba 17. korda.

"Me pole üritust otseselt välja reklaaminud. Tulevad need, kes teavad," ütleb indiaanilaagri korraldaja Tarmo Urb. Laagri märksõnadena nimetab ta puhastumist, ajatust ja tänutunnet. "Meil ei ole siin alkoholi. Meil on väga intiimne üritus inimestele, kes otsivad midagi."

Neil, kes lõbu otsivad, soovitab Pärnu minna

Urb lisab, et lihtsalt lõõgastumiseks on ju suvepäevad ja folk. Suhteliselt krõbeda osavõtutasu kohta (täiskasvanule 200 eurot) ütleb ta, et mingisugust "indiaaniteenust" nad inimestele ei paku ja et osalejad on ju ka vaja kuidagi kohale tuua – lennukipiletid maksavad juba kõva raha. "Need, kes lõbu otsivad, lähevad Pärnu. Selle raha eest saab päris palju odavat õlut ära juua!"

Samas on kõik kutsutud. "Paljud on kartnud, et äkki nad on liiga rumalad meie laagri jaoks," ütleb Urb. "Ei ole. Kõik võivad tulla!"

Kohale sõitvatest kultuuri ja tarkuse jagajatest tõstaks Urb esile Põlisrahvaste Nõukogu ühe asutajaliikme Mona Polacca. "Aga tegelikult ei ole meil siin kuulsamaid ja vähem kuulsamaid – kõik on ühtemoodi võrdsed, kõige väiksemast kõige vanemani välja," ütleb Urb.

Indiaanilaagri kava näeb tänavu ette higistamistelgi püstitamise, päikesetõusutseremoonia, tantsurituaalid ja maailma loomise legendide jutustamise. Põlisameeriklased on ju tuntud šamaanide ja nende transirituaalide poolest – kas neid siis ei tulegi? Ja kas neid on üldse võimalik Eestis läbi viia ilma politsei huvi äratamata? Kasutatakse ju transiseisundisse viimiseks taimi, millest paljud on seadusega keelatud.

Urbi paneb selline küsimus muigama. "Keegi just uuris minult, et äkki me teeme siin imelikke asju. Ütlesin, et, kullakesed, me oleme ainukene minule teadaolev vaimne laager ja üritus, mida on juba 17 aastat spondeerinud USA saatkond," seletab ta. "Kui juba sellised inimesed meid toetavad, ei saa meil siin midagi valesti olla. Me oleme nii ametlik ja nii puhas, kui üldse olla saab. Kui me midagi hämarat teeks, ei tuleks inimesed ju eluilmas meie juurde väikeste laste ja peredega."

Eestlastel ja indiaanlastel olid samad rituaalid?

Rituaalidest rääkides rõhutab Urb, et eestlased ja indiaanlased on nii geneetiliselt kui ka kultuuriliselt üksteisele väga lähedased. "Ma olen 100 protsenti kindel, et Eestis tehti enne ristiusu saabumist samu rituaale," ütleb ta.

Urbi sõnul on rituaalide peamine eesmärk ja suuremaid võlusid see, et osalejad saaksid aru, millised olid inimesed kunagi, kui kõik veel looduses elasid ja loodust austasid. "Indiaanlased tuletavad meile meelde seda, mida meie esivanemad paar tuhat aastat tagasi tegid."

Ühe märksõnana käib Urb välja ka lihtsuse. Ehk siis: midagi müstilist laagris ei sünni. "Lihtsus ongi kõige suurem jõud!" ütleb ta. "Iga kord, kui asi keeruliseks aetakse, tähendab see seda, et inimene ei tea, millest ta räägib, või siis ta proovib sulle midagi müüa. Aga lihtsus on see, et istud lõkke äärde maha nagu kõik teised ning siis sööd, magad ja palvetad."

Esimene indiaanilaager oli Eestis 1996. aastal. Mitu päeva kestvaid laagreid on peetud 1999. aastast. Kultuuri ja tarkust on seal jagamas käinud indiaani rahva esindajaid Põhja-Ameerikast, ja nii on ka tänavu.