Belgias tõuseb troonile kuningas Philippe (1)

Belgia kuningas Albert II (79) andis troonist loobumisest teada 3. juulil. "Olen jõudnud vanusesse, mis jäi kättesaamatuks minu eelkäijatele. Vanus ja tervis ei võimalda mul oma kohustusi täita nii, nagu ma sooviksin," ütles Albert II, kes krooniti kuningaks 1993. aasta augustis pärast oma vanema venna, lastetuks jäänud kuningas Baudouini surma.

Tegelikult räägiti Baudouini eluajal, et järgmiseks kuningaks võiks saada Alberti vanem poeg Philippe, kuid Baudouini surma järel otsustas Albert ikkagi ise troonile asuda. Tõenäoliselt mängis otsuse langetamisel oma osa asjaolu, et Philippe oli siis veel vallaline.

Kroonprints Philippe abiellus 1999. aastal aadlisoost Mathilde Marie-Christine Ghislaine d’Udekem d’Acoziga. Nad olid tutvunud kolm aastat varem tennist mängides. Täna on 53aastasel Philippe´il ja 40aastasel Mathildel neli last: kaks tütart ja kaks poega vanuses 5–11 aastat. Neist tõuseb isa järel tulevikus troonile 25. oktoobril 2001 sündinud tütar Elisabeth.

Kaks kuningat ja kolm kuningannat

Kuningas Albert II on Belgias esimene monarh, kes loovutab trooni vabatahtlikult. Seejuures säilitab ta kuninga tiitli. Ka tema abikaasa Paola jääb endiselt kuningannaks.

Nii on Belgias alates homsest koguni kaks kuningat ja kolm kuningannat: kuningas Philippe ja kuninganna Mathilde, kuningas Albert ja kuninganna Paola (75) ning kuninganna Fabiola (85), kelle abikaasa, kuningas Baudouin suri 31. juulil 1993.

Olgu lisatud, et ka Belgia naaberriigis Hollandis loobus kuninganna Beatrix tänavu 30. aprillil troonist vanema poja Willem-Alexanderi kasuks. Hollandis tähendas troonist loobumine aga seda, et Beatrixist sai pärast 33 kuninganna-aastat taas printsess.

Belgia valitsus otsustas teisipäeval, et kuningas Albert II hakkab saama 923 000 eurot pensioni aastas. Eeloleva viie aasta jooksul on Albert II ja kuninganna Paolal ka õigus kümnele abilisele. Seejärel otsustatakse, kas abipersonali vähendada või mitte.

Sama palju raha, kui on Albert II pension, oli Philippe´il kasutada kroonprintsina. Kuninga aastaeelarve on aga üle 10 korra suurem – 11,5 miljonit eurot. Tõsi, esimest korda arvestatakse sellest summast maha ka maksud.

Kuigi Belgia kuningal reaalne võim puudub, on tal kriisisituatsioonides täita oluline roll. Belgias pööravad aga hollandikeelne Flandria ja prantsuskeelne Valloonia sageli tülli. Kõige värskem näide on võtta viimastest parlamendivalimistest, mis toimusid 13. juunil 2010. Pärast valimisi kulus uue valitsuse, mis sündis suuresti tänu kuningas Albert II läbirääkimisoskustele, moodustamiseks uskumatult palju aega, 541 päeva.

See valitsus on tänaseni küll püsinud, kuid tuli hõõgub tuha all edasi. Lahendamist vajab rikkama ja hollandikeelse Flandria ning vaesema ja prantsuskeelse Valloonia vastasseis. Nimelt soovivad Flandria elanikud oma regioonile suuremat autonoomiat, seda eriti rahandus- ja sotsiaalpoliitikas. Prantsuskeelne Valloonia seevastu tahab detsentraliseerimist piirata, kartes subsiidiumide kaotamist ja riigi tõelise lõhenemise algust.

Belgias toimuvat jälgitakse tähelepanelikult ka mujal maailmas, sest riigi pealinna Brüsselit võib pidada Euroopa Liidu mitteametlikuks pealinnaks. Samuti asub Brüsseli äärelinnas NATO peakorter.

Philippe´i populaarsus vajab tõstmist

Homme troonist loobuv kuningas Albert II ütles 3. juulil, et prints Philippe on kuningarolliks hästi ette valmistatud. "Usaldan teda ja printsess Mathildet täielikult," rõhutas ta.

Philippe õppis esmalt kuninglikus sõjakoolis piloodiks ning seejärel tudeeris mitmes mainekas ülikoolis poliitikateadusi. Teda peetakse mainekaks majanduseksperdiks.

Mathilde on hariduselt psühholoog ning tal tuleb panna mängu kõik oskused uue kuninga populaarsuse tõstmiseks. Nimelt peab rahvas Philippe´i eluvõõraks ja ebadiplomaatiliseks halliks kujuks. Kollases ajakirjanduses on aeg-ajalt vilksatanud uudised, et Philippe´il on olnud "pikaajaline intensiivne sõprus" mehega ning tema kõik neli last on sündinud kunstliku viljastamise teel.

Alberti sohilaps nõuab tunnustust

Belgias meenutatakse, et Albertile meeldisid enne kuningaks saamist kiired autod ja šikk eluviis. 1999. aastal tunnistas Albert II jõulupöördumises, et tema abielu elas 30 aastat tagasi üle kriisi. Nüüd teame, et sellest kriisiperioodist pärineb kuninga abieluväline tütar, 22. veebruaril 1968 sündinud Delphine Bo?l. 45aastane kunstnik kinnitab juba aastaid, et tema lihane isa on kuningas Albert II. Hiljuti pöördus Delphine Bo?l kohtu poole, et Albert II ja tema kahele vanemale lapsele tehtaks DNA-test. Kohus arutas Delphine Bo?li hagi lühikesel istungil juuni lõpus ning koguneb taas septembri algul.

Belgia seaduste järgi ei saa aga kuningat ja tema seaduslikke lapsi kohustada DNA-testi andma. Seetõttu kohtust tegelikult abi ei ole ning reaalselt on Delphine Bo?lil ainult siis lootust ametlikult printsessiks saada, kui kuningas vabatahtlikult isadust tunnistab.

Troonist loobuvale kuningale avaldas paari nädala eest survet ka paruness Sybille de Sélys Longchamps, kes kinnitas, et tema suhe Albert IIga kestis koguni 18 aastat ja sellest suhtest sündis ka tema tütar Delphine Bo?l.

Pidustused algavad täna õhtul

Uue kuninga kroonimispidustused algavad Brüsselis juba täna õhtul, kui vana ja uus kuningapaar osalevad ballil.

Homne päev, kui Belgias tähistatakse rahvuspüha, algab jumalateenistusega.

Kell 10.30 kohaliku aja järgi kirjutab kuningas Albert II kuningalossis alla troonist loobumise aktile.

Kell 12 annab uus kuningas Philippe parlamendis ametivande.

Kell 13 näitavad kuningas Philippe ja kuninganna seisusesse tõusnud Mathilde koos ülejäänud kuningaperega end kuningalossi rõdult rahvale.

Homsesse päeva mahuvad veel sõjaväeparaad, pidustused Brüsseli pargis ja suurejooneline ilutulestik.