mustlased, öeldi vanasti, aga selle vahega et hobuvankri asemel on lennukid ja dziibid, ja lapsed käivad koolis, seega päris metsa minna ei saa. Küll on aga viitsimist, pidev kinnisvaramöll, ikka ei ole hästi. Edu müümisel-ostmisel ja südamerahu, ehk leiab Indiast?
Alles see oli, kui kinnisvaratolad hõiskasid, et kõik läheb megahästi kaubaks. Noh, siin on järjekordne tõestus, et kinnisvara on jalaga segada ja kedagi see ei huvita !
Ma tean mis tähendab edasitagasi pendeldamine,meil toimub see 10 aastat ja närvid on täitsa läbi.Pakin asju ja toitu linna ja tagasi,maakodu on hingelähedasem aga peab linnas tööl käima ja mis kõige hullem,lahendaust ei leia,õigemini poeme selle taha aga hingel on väga raske.
Võimalusel koliksime ja looksime oma kodu samuti Viljandisse, kuid väärtuslikumad krundid/majad on üle Eesti keskmise kallid. Ilmselt on teatud nõudlust. Olen lühiajaliselt Viljandis elanud ja tundnud ennast tõesti igas mõttes Eesti ja eestlaste keskel.
Kari lolle kommenteerimas, pole lihtsalt sõnu. Krt istuge oma kommunaalmajades ja ärge vinguge nende kallal, kes elavad sisukamat elu kui teie. Minge parem õue ja hingake värset õhku.
Kuid rikas mees oleks kindlapeale19. juuli 2013, 09:25
täitsa loll olnud,ja Epul võimatu sellisega tekialla minna.Mis tühja nüüd sellest lobudikust,anna see mõnele parmule,kes seda ulualust rohkem vajaks,kui teie.Ja ise kimage USA-sse, kus eldoraa-aa-do!!!
Hästi tore ja positiivne perekond. Väga meeldivad nende raamatud, ootan huviga järgmisi. Esimesele - ega kodumaa tunde pärast pea kodus konutama:) Aga edu Petronedele!
Ikka iga asi omal ajal. Ja tegelikult on õigel ajal igale asjale ostja. Ootan huviga Justinilt kolmandat Eesti raamatut. Lahe lugemine ja paneb mõnikord peeglisse ka vaatama ning poole suuga muigama.
KOMMENTAARID (29)