Kunstivarga ema põletas koduahjus seitse väärtuslikku maali (9)

Vargad sisenesid Rotterdami kunstihalli mullu 16. oktoobri öösel kella kolme ja nelja vahel hoone tagaküljelt varuväljapääsu kaudu. Kunstihall oli valve all, kuid valvurit polnud öötundideks palgatud.

Seitse tööd kuuelt kunstnikult

Politsei sai küll häiresignaali, ent enne patrulli kohalejõudmist jõudsid vargad koos kuue kunstniku seitsme hinnalise maaliga kaduda. Nende saagiks langesid kaks meistriteost Claude Monet’lt ning üks maal Pablo Picassolt, Henri Matisse’ilt, Paul Gauguinilt, Meyer de Haanilt ja Lucian Freudilt.

Kunstieksperdid hindasid röövitud maalide koguväärtuse 50–100 miljonile eurole, ent lisasid, et taiesed on niisuguse raha eest müümiseks liiga tuntud.

Seetõttu peeti võimalikuks, et vargad tegutsesid mõne kollektsionääri tellimusel ja äraviidud maalid leiavad koha avalikkuse ees varjatud erakogus. Veel pakkusid kunstieksperdid välja võimaluse, et vargus pandi toime hilisemaks väljapressimiseks. Teisisõnu: vargad annavad teada, et nad on valmis maalid mõne miljoni euro eest tagastama.

Hollandi politsei moodustas kunstivaraste leidmiseks 25-liikmelise erikomisjoni. Põhjalikult uuriti läbi valvekaamerate salvestised. Politsei esindaja Roland Ekkersi sõnul oli vargus väga hästi ette valmistatud ja vargad teadsid ilmselt täpselt, missugused maalid nad seintelt maha võtavad.

Uurimise arenedes selgus, et kunstivaraste jäljed viivad Rumeeniasse. Jaanuaris võeti Bukarestis esmalt vahi alla kolm kahtlusalust. Hiljem kahtlusaluste ring laienes. 13. augustil astuvad kohtu ette kaks varguse toimepanijat ja neli nende kaasosalist.

Kunstivargad rääkisid uurijatele, et nad tahtsid maale müüa vene maffiale, kuid ei suutnud ostjat leida.

Karm tõde selgus sel nädalal

Varastatud maalid jäidki kadunuks ning kunstimaailmal tuleb harjuda mõttega, et neid pole enam olemas. Nimelt tunnistas ühe kunstivarga, Radu Doragu ema, et ta põletas maalid kodu ahjus ära, ütles prokuratuuri pressiesindaja Gabriela Chiru.

Ema rääkis uurijatele, et pärast poja vahistamist jaanuaris tundis ta suurt hirmu. Esmalt peitis ta kohvri varastatud maalidega ühte mahajäetud majja, kuid et hing rahu ei andnud, mattis selle varsti Carcaliu külasurnuaiale. Hiljem tõi ta kohvri sealt oma koju ja põletas ahjus koos puuhalgude ja kummijalanõudega. Ema lootis, et maalide põletamisega kaotab ta asitõendid ja poeg pääseb süüdistusest.

Rumeenia prokuratuur esialgu telekanali B1 teadet maalide põletamise kohta ei kinnitanud, hiljem aga teatas, et riiklik kunstimuuseum tegeleb ahjust leitud tuha analüüsiga. Eksperdid leidsidki tuhast värvijälgi, mis kinnitasid, et maalid on tõepoolest põletatud.

Pärast uudist, et Rotterdami kunstihallist varastatud maalid on saanud tuleroaks, teatas Hollandi tunnustatud kunstiekspert Fred Leenman, et tegelikult oli nende taieste koguväärtus 10 miljonit eurot, mitte 100 miljonit, nagu algul räägiti. Seitsmest kõige hinnalisemaks pidas ta Meyer de Haani autoportreed.

Maalid varastati sünnipäevanäituselt

Rotterdami kunstihall (kunsthal) tähistas mullu 7. oktoobril avatud näitusega oma 20. sünnipäeva.

Arhitekt Rem Koolhaasi projekteeritud kunstihallil puudub oma kunstikogu ja aastas korraldatakse seal veerandsada kunstinäitust. Sünnipäevanäitus pärines Tritoni fondi kogudest. Tritoni fond kogub avangardkunsti ning selle taga on tunamullu 60aastaselt surnud multimiljonär Willem Cordia ja tema abikaasa Marijke Cordia-Van der Laan.

Rotterdami kunstihallis oli üle 150 teose XIX sajandi lõpust kuni tänapäevani. Neist seitse viisid vargad 16. oktoobri öösel ära. Pärast röövi oli näitus uurimise huvides vaid üks päev suletud. Seintele, kuhu vargad tühjad kohad jätsid, riputati vaatamiseks uued maalid.

Turvaekspert Ton Cremers ütles, et kahjuks tegid näituse korraldajad varastele töö lihtsaks. Varem maailmakuulsa Rijksmuuseumi turvateenistuse ülemana töötanud Cremersi sõnul lahutasid varastatud maale välismaailmast ainult aknad. Suurema turvalisuse huvides tuleks kalleid maale hoida hoone südames mitme suletud ukse taga.

Eelmine suurem kunstivargus pandi Hollandis toime 1991. aasta aprillis. Amsterdami Van Goghi muuseumist viidi ära koguni 20 maali, kuid politseil õnnestus need kõik hiljem üles leida.