Hieroglüüfitätoveeringud pole enam ammu moes, praegu on popid suled ja sententsid (28)

"Kui sa teed endale praegu suures hullustuses ära need kolm musta lindu – mis on hästi popid, ja nende tätoveerimine tundub jube lennukas ja äge idee –, siis 3–5 aasta pärast on see tätoveering juba kole ja paljudel tuttavatel on samasugune," põhjendab tätoveerija Kaili Aavik, miks ta püüab pisikeste moeasjade tätoveerimist vältida.

"Muidugi on olemas ka sellised nii-öelda turistitätoveerijad, kes teevad täpselt seda, mis klient tahab, ja see inimene ei tule enam kunagi tagasi. Mina üritan oma salongis hoida seda joont, et ei oleks selliseid läbijooksukliente," ütleb Kaili, tätoveerimissalong, Mamas Pride Tattoo perenaine.

No kes tätoveerib enda ihule oma nime?

Juba mitu aastat on populaarsed igasugused väiksed mõtteterad ja sententsid. Kui mõne suurema pildi sees on kiri, siis sellega probleemi pole, kuid randmele mingit nikerdist Kaili tegema ei kipu.

"Nende peenikeste kirjadega on see mure, et nad lähevad naha all laiali ja ei ole mõne aja pärast enam loetavad. Ainus võimalus parandamiseks on hiljem sinna lihtsalt mustad ruudud peale teha," põhjendab Kaili. Tekstide kategooriasse liigitub ka enda või kallima nime tätoveerimine.

"See on jumala imelik ikka," leiab Kaili. "Kui tätoveerid lapse nime, on see okei. Kallima nimest saan ka veel natuke aru – äkki ongi olnud maailma kõige ägedam armumine! Ja selle saab kunagi ära katta. Aga miks on sul vaja tätoveerida oma nimi? See on kõige lamedam asi üldse, mida teha!"

Üks viimase aja suur trend on tätoveerida endale äraõitsenud võilill, mille seemned tuulde lendavad – justnagu soovid, mille täitumist ihatakse.

"Ühe korra olen ma sellise tätoveeringu teinud, kuna mu vana töökaaslane soovis oma tütrele kingitust teha. Aga kõik sellised asjad on natukese aja pärast igavad ja äraleierdatud," teab Kaili.

Mõni aasta tagasi, kui lauljatar Rihanna tätoveeris oma kaelale palju väikesi tähekesi, muutus seegi kujund väga populaarseks. "Tähekesi olen ma paarile kliendile teinud küll. Viisnurgad iseenesest ei ole igavad. Neid annab hiljem ka suurte piltide sisse sobitada. Viisnurk läheb natuke kokku vana kooliga, mis mulle väga meeldib," ütleb Kaili.

Rihannalt on alguse saanud ka sõrmede sisekülgedele tätoveerimise trend.

"Neid tätoveeringuid ei taha ma samuti teha – pilt ei jää ilus ja seda ei saa enam pärast maha," nõustab Kaili.

Moemuutuse on teinud läbi ka tätoveeringute asukoht: praegu on popp kanda nahapilti käe siseküljel ja ribide piirkonnas.

"Käe sisekülg on selline kaval koht, et sa ei näe sinna tehtud tattood kogu aeg. Ja teised ei pruugi seda samuti tähele panna, aga samas on see sulle hästi lähedal ja sinna saab teha endale tähtsaid sõnumeid teha," arutleb Kaili. "Ribide juurde tätoveerimine on samuti populaarne. Kuid sellega on nii, et vahel tulevad noored sünnitamata naised ja teevad omal külje täis. Pärast lasevad nad end aga väga vormist välja. Iseenesest on see kihvt koht, ent siis tuleb oma figuuri väga hoida, sest see muutub kiiresti koledaks.

Samuti on populaarseks saanud jalalabad."

See aeg, kus naised tegid tätoveeringuid alaseljale on ammu läbi.

"Kümme aastat tagasi taheti teha tattood väljapaistvatele kohtadele – käsivarred, naistel alaselg ja abaluu –, et kui juba, siis kõigile näitamiseks," meenutab Kaili. "Praegu on populaarsed pigem peidetud tätoveeringud. Äkki ka seepärast, et väga paljud on hakanud end tätoveerima. Praegu rannas või Õllesummeril käies on näha, et rohkem kui pooltel inimestel on ikka mõni pilt tehtud."

Uskumatult palju on koledaid tätoveeringuid!

Kaili, kel tätoveerijana kogemust juba 15 aastat, ütleb, et hästi tehtud tätoveeringut tänaval naljalt ikka ei näe.

"See on uskumatu, kui palju on tehtud koledaid tätoveeringuid! Nende nägemisest vist tulebki suhtumine, et tehakse endalegi selliseid koledaid siniseid lätakaid. Inimesed ei uurigi, et on võimalik teha peeneid, värvilisi, väga realistlikke ja ajalooga asju," ahastab Kaili.

Mida üldse annab korraldada, kui kunagi tehtud tätoveering ära tüütab? Kaili veenab, et vana tattoo saab lihtsalt uuega katta.

"Kümnest tätoveeringust kaheksa on üle tehtud," muigab Kaili. "Ma räägin alati inimestele, kes tulevad oma mõttetut nodi üle tegema, et kui sinna peale nüüd uus suur asi teha, siis on see väga lõplik ja seda ei saa enam kunagi üle teha – uus pilt tuleb lihtsalt nii tihke, tumedate värvidega ja suur, et seda enam üle ei tee.

Viimasel ajal olen ma päris mitu tagumiku-tribalit üle teinud, kuna need ei ütle enam midagi; või on kunagi väga kena figuuriga preilid 20 kilo juurde võtnud ja pilt ei tööta enam nendega kehaga koos. Üks ootab mul praegu kavandit ja hiljuti tegime ühele jaapani stiilis draakoni, pool selga oli täis."

Päris iga kehakaunistust üle teha pole aga võimalik. "Kui on näha, et tulemus võib olla nagu jalgadega poriloigus trampimine ja sellest midagi ei parane, siis pole lihtsalt mõtet. Tuleb jätta see halb tätoveering meenutuseks ning teha midagi ägedat juurde," soovitab Kaili. Ning räägib loo kliendist, kel oli pool kätt kaetud suure musta tribal-tätoveeringuga, vaid mõned valged laigud olid näha.

"Ta küsis, kas seda saaks teha värviliseks. No ei saa, kuna see on must. Siis jõudsime kompromissile, et kõik, mis oli, jäi puutumata, aga randmest küünarnukini ja rinna peale tegime seda värviliselt edasi," räägin Kaili.

Cover-up ehk ületehtud tätoveeringutega on tema sõnul see häda, et tätoveerija käed on seotud. "Sa pead tegema palju muudatusi selle järgi, mis pilt all on."

Natuke siivutu on veel äge, aga päris pornot ei tee

Intiimtätoveeringud on moes keskealiste daamide seas. "Üks naisterahvas helistas ja ütles jumala ausalt ning otse: "Meil on abielu jõudnud sinnamaani, et on vaja natuke vürtsi! Mees ütles, et mine tee endale sinna tattoo, ja ma siis pean tegema!"" naerab tätoveerija Kaili Aavik, kelle sõnul teevadki intiimtätoveeringuid pigem keskealised naised. Noori tüdrukuid, kes tahaks endale ilupilti piirkonda, mida näeb vaid kallim, on vähem.

"Sellise sooviga naised jõuavadki enamasti minu salongi, sest Eestis ei ole palju naistätoveerijaid ja kliendid ei taha mehe juurde püksata tätoveerima minna," muigab Kaili.

Mis pilte daamid endale vallatusse piirkonda ihkavad?

"Üks äge asi, mis tegin, olid kirsid," räägib Kaili. "Kirss on oma vereva viljaliha ja mahla tõttu üks kehalise ja inimliku naudingu sümboleist. Veel olen teinud lillekesi ja väikseid õrnu lendlevaid liblikaid. Üks meie tätoveerija on teinud kubemepiirkonda ka nimetähe. Tuli üks väga viisakas proua, kellel polnud ühtegi tätoveeringut, ja lasi teha sinna oma abikaasa nimetähe.

On küsitud ka liblikat päris jalgevahele, aga see ei ole enam kunstiga seotud ja sellist asja ma väga rõõmuga ei tee.

Kõik, mis on natuke siivutu, on veel äge, kuid päris pornotööd ma ei tee. See ei anna mulle midagi, pigem on mul imelik seda teha."

Kord pöördus Kaili poole ka mees, kes soovis tätoveeringut peenisele. Tallegi ütles Kaili raudselt: "Ei!"

"Ma ei saa aru, miks ma peaks tahtma seda teha. See on rõve!" leiab ta.

"Pigem tätoveerin multikategelasi kui surma."

"Huumorit peab elus ikka olema. Pigem tätoveerin ma värvilisi multikategelasi kui surma. Miks mitte endale veidrusi tätoveerida?" arutleb Kaili, kelle kõige kentsakam töö on...s*ttuv seen!

"See oli küll veider," naerab Kaili. "Ühe suure seljapildi juurde, kus olid kollid, kindlus, lohe kindluse taustal ja kurjad hundid, tegime naljakad lambad. Klient oli selline huumorimees, ütles, et teeme ikka lambad ka, kui hundid on. Ma ei uskunud teda viimase hetkeni!"

Samas on tulnud tätoveerida ka rinnanibu. "Kui rinnavähi tõttu rind ära lõigatakse, tehakse asemele täiesti ehe rind – pannakse silikoon, lõigatakse välja rinnanibu ja tehakse sellele tekstuur, et ta oleks nahast erinev. Ainus, mida kirurgiliselt teha ei saa, on värv," selgitab Kaili.

Veri ja paistetus reedavad praaktöö

"Kui tätoveeringud paranevad nii,

et oled neli päeva voodilinade küljes

kinni, sest ajad koemahla välja, ei ole

asi õige," teab Kaili. "Kui alles tehtud

pilt on paistes, verine ja kole, on inimesele liiga tehtud. Paranenud pildil ei

tohi olla armistunud nahka ega

armikohti."