Telemees Mati Talvik mõtleb peenarde vahel ajavagudele (6)

Seda viimast pole Talvikutel olnud juba paarkümmend aastat. Kui mitte rohkemgi. "Nüüd on kõik maasikad ja tomatid reas. Ja kõike, mida Alice maha külvas, ma ei teagi," ütleb Mati ja kukub liivahunnikul ümber.

Nüüd on kingad ehitusliiva täis ja tahavad rapsimist. "Alice on täpselt minu kõrval. Kraabib peenraid ja on ka pigem õnneliku näoga."

Talvikutel on tõeline elumõnudest rõõmutundmise suvi. "Lapselapsed on kõik mööda maailma laiali, endale külje alla pole enam kedagi jäänud. Kui nüüd suvi kokku võtta, siis ... pehmelt öeldes pole ma s*****i teinud. Põhitegevus on olnud lösutamine ja kõik sinna juurde kuuluv."

Sedasama jätkab Mati tänagi. Ta ei tee Hara lahe ääres – kohas, kus Talvikud ikka kokku saavad – midagi. Ja nii ilmselt puhkuse lõpuni.

Kõik algab uuesti augustis

Siinkohal jääb Mati enda kohta ootamatult tagasihoidlikuks. Pika-pika sõidu on ta selle suvega jõudnud ometi ära teha. Kanadasse. Külas oma vanadel ja mõningatel uutelgi tuttavatel. Aga töö jaoks see sõit tähtis polnud, rohkem oma huvides.

Tööl jätkab Kuldmikrofoni laureaat sama rida, mida alustas 2010. aastal, et hiidseriaal "Ajavaod" ekraanile jõuaks. Selleks hooajaks on "Ajavaod" jõudnud ärimeeste-töösturiteni. "Paar tükki on igaks juhuks juba valmis. Franz Krullist ja eelmise sajandi alguse suurkujust, klaasitööstur Johannes Lorupist. Et kunagi taas südasuvisel hapukurgihooajal midagi korduses näidata oleks. Nagu nüüd igal hommikul. Eks see senine pühapäeva varaõhtune aeg pisut imelik oligi – tavalised normaalsed inimesed alles hakkasid mõtlema, kuidas koju minna.

Ikkagi – jooksmist täis suvi on. Ja ega sügis-talvgi aeglasema käiguga tule."