Droonide ajastu: sõjatandril külvavad surma ja hävingut masinad, mida juhitakse teiselt mandrilt (10)

Droon on mehitamata õhusõiduk, see tähendab: tema pardal pole pilooti. Tema külge saab panna näiteks pommi või kaamera.

Tänapäeval peetaksegi droonidega sõdu ja filmitakse hirmu- ning vaimustusjudinaid tekitavaid kaadreid. Osa droone on programmeeritud töötama pärast õhkutõusmist iseseisvalt, kuid enamasti on nad kaugjuhitavad –Afganistani õhuruumis mürgeldavaid droone roolitakse tihtipeale USAst Nevada kõrbe baasist.

Esimeseks edukaks drooniks peetakse Teise maailmasõja ajal inglaste ehitatud Fairey IIIF’i, mida tuntakse ka Fairy Queeni nime all. Järgmised mudelid kandsid juba nime Bee Queen (mesilaskuninganna) ja Wasp Queen (emaherilane). Mehitamata õhusõidukitele pühendatud Wikipedia lehekülje andmetel on just need putukanimed põhjuseks, miks taolisi õhusõidukeid kutsutakse droonideks – droon ehk drone tähendab isasputukat ühiseluliste putukate seas: no nagu lesk mesilastarus.

Algelise drooni saab poest paarisaja euro eest

Teise maailmasõja ajal sai alguse ka droonide tööstuslik tootmine. Ameeriklaste firma Radioplane suurklient oli sõjavägi, kelle tellimusel valmistati mudelit Radio-plane OQ2 tervelt 15 000 eksemplari. Muide Radioplane ei andnud maailmale ainult harjutussihtmärkideks mõeldud lennukeid, vaid ka läbi aegade kuulsaima Hollywoodi seksisümboli Marilyn Monroe, kes just selles tehases töötades sattus sõjafotograafi objektiivi ette. Militaarpiltniku tehasesse saatmise taga oli aga firma omaniku hea sõber kapten Ronald Reagan, hilisem USA president.

Viimasel ajal on droonid tekitanud ohtrasti kõneainet. Aasta alguses avameelitses Ameerika vabariiklasest senaator Lindsay Graham, et USA droonirünnakutes on tapetud 4700 inimest. Eri hinnangutel on 10–25 protsenti nendest tsiviilelanikud.

Ja justkui oleks veel vähe Edward Snowdeni paljastustest pöörase ulatusega jälgimisprogrammi PRISM kohta – FBI juht Robert Mueller tunnistas äsja, et juurdlusbüroo kasutab droone ka kodumaa pinnal oma elanike järele nuhkimiseks. Samas: iga uudishimulik saab paarisaja euro eest endalegi netipoest soetada algelise mehitamata sõiduki.

NBC News avalikustas hiljuti intervjuu USA õhujõudude droonijuhi Brandon Bryantiga, kes viis aastat kestnud karjääri jooksul oli osaline 1600 inimese surmas. Mees juhtis õhusõidukeid Nevadast, New Mexicost ja Iraagi sõjaväebaasidest. "See ei ole videomäng ega fantaasia – see on sõda, kus inimesed hukkuvad," poetas mees.

Kuna droonide juhtimine sarnaneb arvutimänguga ja nendes on teadupärast kõige osavamad lapsed ja noorukid, pole USA õhujõud teinud saladust, et arendamisel on arvutimäng, mis tooks esile potentsiaalse piloodi andekuse ja ühtlasi meelitaks teda sõjaväega liituma.

Eestlaste ehitatu pahade kätte ei satu

Droonitööstusest on saanud ihaldusväärne äri: asjaomastel konverentsidel ja messidel on esindatud sajad tootjad. Oma osa pirukast on välja nõudnud ka eestlased – meie sõjatööstuse üks lipulaevu, Tallinnas Pirital tegutsev ELI Airborne Solutions toodab sõjatehnikat peaaegu kogu maailmale, peale trobikonna Euroopa riigi kasutab seda ka näiteks Araabia Ühendemiraatide armee.

Koostöös kaitseministeeriumiga valmis firmas mehitamata õhusõiduki mudel UAV SWAN, mida kasutati 2006. aastal "Kevadtormis". Pärast seda täiustati mõnda aega ka järgmist mudelit, kuid kaitsevägi ei leidnud sellele kohe rakendust.

ELI juhataja ja inseneri Tõnu Vaheri sõnul vastab tõele väide, nagu käiks arendustuhin meie kaitseväes teatud intervalliga. "Mõni minister on meie lennukist näitusel mööda läinud nagu tühjast kotist, aga praegu see enam nii ei ole," kinnitab Vaher, et taas on hakatud mõistma kodumaise kaitsetööstuse vajalikkust. "Asjad liiguvad. Isegi innovatsiooniks on raha eraldatud – tänavu oli see 300 000 eurot."

Ekspordiks valmistatavate õhusõidukite ja nende komponentide kohta mainib Vaher, et kogu sedalaadi toodang kuulub ekspordikontrolli alla ja väga täpselt jälgitakse, kes on lõppkasutaja. "Igal juhul ei satu nad nii-öelda pahade kätte," on ta veendunud, et tema firma toodang ei jõua kurikaelade teenistusse.

ELI Airborne Solutionsi droone kasutatakse enamasti luuramiseks. 15 kilogrammi kaaluva drooni lennuraadius on 300 kilomeetrit.

See tähendab, et kui klient soovib saata drooni koos kaameraga Tallinnast Hiiumaale oma suvila kohale tiirutama, et vaadata reaalajas arvutist, kas maasikad on valmis ja millega naabrimees tegeleb, siis – kas eestlaste ehitatud lennumasin saab sellega hakkama?

"Lennuki saadaks kohale küll ja saaksime vaadata, mis naabrimees teeb, aga maasikatega läheb raskeks – selleks peab droonil tõesti olema multirootor, aga see paraku nii kaugele ei lenda," vastab Vaher. "Aga üks mees on tundnud huvi drooni abil oma lambakarja jälgimise vastu ja see oleks tõesti võimalik. Tal pidavat neid palju kaduma minema."

Inseneri sõnul on mitmepropellerilised lennuvahendid ehk multirootorid tõusev trend, kuna energiaallikad ja õhuspüsimiseks vajalikud autopiloodid on tõhusalt arenenud. "Täna on tegemist tootega, mis alles hakkab maailma vallutama," sõnab Vaher. "Tegemist on lennuvahendiga, mis suudab lennata iseseisvalt ja juba ka üle poole tunni ühe koha peal õhus püsida. Lendab viie kilomeetri raadiuses. Väga põnev riist, minu lemmik." Multirootorid on kasutusel aeropildistamisel ja filmimisel. See on järjekordne äri, kus eestlased tugevalt kanda kinnitanud – firma Helicam Services on õhuvideoteenuse turul maailmas vägagi arvestatav tegija. Kaadreid käiakse üles võtmas Bangladeshis, Saudi Araabias, rääkimata India Bollywoodist. Mõni nädal tagasi kirjutas Eesti Ekspress, et Helicam võttis Londonis üles Angry Birdsi uue mängu "Bad Piggies" reklaamvideo. Teenuse standardtaks 3000 eurot päevas tuleb kordades odavam kui helikopteri ja kraana rentimine.

Kaitseväe peastaap: meil on mehitamata luurelennukid

Kaitseväe peastaabi teavitusosakonna leitnandi Kristel Maasikmetsa sõnul kaitseväel droone polegi.

"Küll kasutab kaitsevägi mehitamata luurelennukeid Raven, mis on taktikalise taseme, eelkõige kompanii ja kõrgemate üksuste, luure- ja juhtimise tõhustamiseks kasutatav käest lennutatav luurelennuk," ütleb Maasikmets.

Olgu meie kaitseväega nagu on, aga muu maailm ütleb Raveni kohta üksmeelselt droon, mille tõestuseks olgu ära toodud Newsweekis ilmunud artikli pealkir: "Raven – kõige väiksem droon" ja Time’i oma: "Sõda Afganistani kohal – RQ-11 Raven droon".

Mehitamata luurelennukite soetamine ja katsetamine sai Eestis alguse 2003. aastal. Maasikmetsa sõnul puutus Eesti üksustest esimest korda Ravenitega kokku Ameerika Ühendriikide merejalaväe-brigaadi koosseisus teeninud jalaväekompanii Estcoy-E, kes julgestas Afganistani valimisi 2009. aastal. Ravenid hangiti Eesti kaitseväele Ameerika Ühendriikide Kongressi liitlasriikide fondi toetusel.