Vraidi hääl elab edasi Eesti suurimas orelis (8)

Täna saadetakse lauljanna Kaarli kirikust viimsele teekonnale. Prantsuse Lütseumi pere on leinajail palunud lilli ja pärgi mitte tuua, vaid lilledele mõeldud raha kirikus annetuskasti asetada. Kogutud raha kasutatakse Kaarli kiriku oreli taastamiseks, mille üks vile hakkab kandma Silvi Vraidi nime. "See oli kooli ja kiriku ühine mõte," ütleb Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi.

EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus sõnab, et idee sündis tõepoolest lauljanna matuste korraldamise aegu. Eelkõige seepärast, et Eesti matusekultuuris on lillede toomine aktuaalne, aga paraku tekib pärast talituse lõppu küsimus, mida nendega edasi teha. "Siis leidsimegi ühiselt, et orel on ajatu olemusega nagu Silvi muusikagi ning kui temanimeline vile on seal teiste seas hüüdmas – see on püsiv," kõneleb Aus.

"Lilled on kaduvad, orel kestab kauem."

Koguduse peaorganist Piret Aidulo lisab, et kampaania, mille käigus saab kirikule annetada ja soetada nimelisi orelivilesid, algas kevadel. "See on haruldaselt kena võimalus, et inimese mälestuseks jääb vile, mis selles orelis võib kõlada aastasadu," ütles Aidulo.

"See on väga kena mälestamise viis." Peaorganisti sõnul saavad lahkunu lähedased ka ise valida, mismoodi vile kõlama hakkab: "See võib olla konkreetne noot või konkreetne register."

Vile alles valitakse

Seda aga, kuidas hakkab kõlama Silvi Vraidi vile, ei oska ei Leesi ega Aus veel öelda. "Seda ei saa me enne teada, kui annetusraha on koos," selgitab Aus, et nimeliste orelivilede hinnad jäävad vahemikku 10–3000 eurot.

"Kõik selgub pärast talitust, kui koguneb komisjon, kes kogunud raha üle loeb ning siis otsuse teeb. Äkki saab Silvil vilesid olema mitu. See aga, kuidas need kõlama hakkavad, jääb tema lähedaste otsustada."

Tänaseks on Ausi sõnul umbes 5200 vilest annetuste toel nimeliseks saanud neli- viis, kuid ükshaaval neid restaureerima ei hakata. "Oreli kapitaalremondiks on vaja 400 000 eurot, korjame enamiku raha kokku ja teeme kõik tööd korraga," lausub Aus ning lisab, et orelikampaania pole mõeldud üksnes lahkunute mälestamiseks.

"Esimesed viled ostis üks ristivanem, kes kinkis need oma kahele ristilapsele – see on kogudusega sidumine."

Ausi ja Aidulo sõnul ei graveerita viledele peale ühtegi nime, kuid annetaja saab peale nimelise vile ka sertifikaadi. "Ning meil on ka selline raamat, kuhu pannakse kirja, kelle nime konkreetne vile kannab," ütleb Aidulo.

Praegune orel ehitati 1923. aastal Ludwigsburgis Württembergis Walcker & Cie vabrikus ja kannab oopuse numbrit 2011. Oma 84 registriga ületas see orel ka toomkiriku orelit, mida sel ajal kasutas veel saksakeelne kogudus. Kuni tänaseni on Tallinna Kaarli kiriku Walckeri orel suurim kirikupill Eestis.