...äpardunud eraelust,joodikust,pettusest ja stressist.Nüüd tahaks küsida Laurilt,et kas teda ka mingi süütunne vaevab?Äkki oleks saanud teistsuguse suhtumise ja käitumisega sündmuste traagilist arengut pidurdada?Kas Sa Lauri asetad pärja Silvi hauale siiras leinas ikka või jääb hinge midagi kripeldama?Midagi mida Sa oleksid võinud teha aga ei tahtnud ega soovinud teha.See polnud lihtsalt eemaletõukamine - see oli lõpp.Puhka rahus Silvi!
Ma saan aru, et ei saanud koolis õpetajana pidada, okei. Aga see etteheide, et ta ise aru ei saanud - see ei kõlba küll kuhugi. Tahaks teada, kui paljud ajukasvajaga inimesed suudavad endale ise diagnoosi panna? Nagu kevadistest intervjuudest, millele siin on mitmel pool ka viidatud, on näha - ei osanud kahtlustada ei tema, ei arstid, arvati (ja arvas ta ise kahjuks täiesti mõistetavalt), et kuna elus on palju stressi, siis ka sümptomid on järelikult sellest. Peavaludele ei pööratud piisavalt tähelepanu, kuigi oleks ju võinud.
www.Publik.ee 31. mai 2013 10:41 Armumine ja alkohooliku kõrval elamine tõid kaasa probleemid töö juures (Tallinna Prantsuse Lütseumis), kust Silvi Vraidi sõnul paluti tal pärast 18 aastat õpetamist haiguslehele jääda ja psühhiaatrilist abi otsida.
no ei saa ju koolis õpetajana pidada inimest, kes ei ole adekvaatne. mismoodi. ja kurb, et inimene ise ka ei saanud aru, et on tegelikult füüsiliselt haige. oleks sel juhu lasknud uurida pead, oleks kasvaja varem avastatud. aga kahjuks oleks on nagu poleks.
Mu isal olid ka pikka aega väga tugevad peavalud ja väsimus, pilt kadus silme eest, tekkisid mälulüngad, keegi ei arvanud, et tal viimases staadiumis ajukasvaja on. Perearst ajas kuni viimase hetkeni vastu, et ikka gripp, mis muud. Tema ei ärganudki opist.
kahjuks ei käitutud selles koolis tõesti vraidiga tema viimasel aastal just ilusasti. võiksid jah pigem vait olla, mitte meediasse trügida. see ei ole tõesti kraaklemise koht, aga see ei ole ka koolil tähelepanu saamise koht.
KOMMENTAARID (25)