Inimesed

Sassis suhted ja painav masendus: kultusseriaal "Sopranod" rääkis päriselu pahupoolest (5)

Katrin Pauts, 27. juuni 2013, 07:00
SÜMPAATNE ANTIKANGELANE: James Gandolfini kehastatud maffiabossis Tony Sopranos tundsid end ära paljud keskeakriisis ja suhtesasipundardes siplevad mehed. Foto: AFP/Scanpix
Hädad kummitasid peale tegelaskujude ka sarja loojat ja näitlejaid

"Sopranode" depressiivsest maffiabossist peategelase osatäitjat James Gandolfini tabas 19. juunil infarkt ja täna saadetakse vaid 51aastane mees viimsele teekonnale. Rängad isiklikud tragöödiad on maffiasarja tegelasi jälitanud aga pidevalt ning suur osa teledraamast kirjutati maha elust enesest.

Samal teemal

10. jaanuaril 1999 paiskas USA kaabelkanal HBO eetrisse "Sopranode" esimese osa, vaevu aimates, et sarjast kujuneb üks võimsamaid popkultuurifenomene. Harva on telesari teeninud kriitikutelt nii üksmeelseid ovatsioone. Oma kuue hooaja jooksul tegi "Sopranod" puhta töö ihaldatuima teleauhinna Emmy galal – kokku 21 võitu. Kuldgloobusi kogus sari viis. Paljude arvates on "Sopranod" lavastusliku televisiooni Džomolungma, kust kõrgemale pole võimalik sihtida.

Sel, miks üks maffiasari nii paljudes vastukaja leidis, on lihtne põhjus – seriaal rääkis elust enesest. "Sopranode" autoril David Chase’il (67) oli juba aastaid ajukurdude vahel mõlkunud mõte – kui jutustaks õige loo mafioosost, kes sõtkub psühhiaatri kabineti vahet? Ta soovis luua lihast ja verest antikangelase, kelles on peale ebainimliku julmuse ka inimlikke nõrkusi ning kellega televaataja end hõlpsalt samastaks.

Kellel põhines Tony hirmsa ema tegelaskuju?

New Jersey allmaailmas võimutsev Tony Soprano, kelle kehastamine langes pärast pikka otsingut James Gandolfini õlgadele, oli vastuoluline. Ta oli ilutu ja ülekaaluline. Teda piinasid paanikahood ja masendus. Ta võis allmaailma jõhkralt käpa all hoida, aga enese katuse all ei suutnud paika panna ei nõudlikku abikaasat ega tujukaid teismelisi. Tal oli armukesi jalaga segada, ent needki tõid rohkem peavalu kui rahuldust. Lihane ema kippus tema elu kallale, Tony omakorda üritas ema padjaga lämmatada. Suutmata oma tundeid väljendada, püüdis ta pereliikmetelt armastust ja andestust osta kallite kinkidega.

Keskeakriisis mehed tundsid end Tony Sopranos ära ja nende kibestunud naised omakorda nägid temas oma abikaasasid. Tony ema, kes on arvatavasti telesarjade ajaloo jubedamaid tegelaskujusid, tuli küllap paljudele mõrult tuttav ette. Sari oli nii veenev seepärast, et stsenarist Chase’i sõnul põhineb "Sopranod" tema enese elul. Chase’i suhted vanematega olid pingelised.

"Mu isa, rauapoe omanik, oli väga vihane mees. Kui tal minuga mingi jama oli, ei rääkinud me nädalate kaupa. Ta kõndis vaikides toast tuppa ja mossitas nagu Mussolini," meenutas Chase Vanity Fairi intervjuus.

Stsenaristi ema Norma olevat aga vägagi meenutanud Tony Soprano manipuleerivat ja julma ema. Kord üritanud Norma pojal kahvliga silma peast torgata.

Depressioon vaevas ka stsenaristi

Seriaale ei kirjuta suures teleriigis USAs üksainus inimene nagu Eestis, vaid terve stsenaristide armee. "Sopranode" kallal oli neid ametis siiski hämmastavalt vähe, kuna Chase oli ülinõudlik ja vallandas päevapealt igaühe, kes Tony keerulisele karakterile pihta ei saanud. Stsenaristide päevad olid vaevarikkad – koosolekule koguneti varahommikul, laiali mindi hilisõhtul. Kirjutajad ja näitlejadki pidid letti laduma oma isiklikud kogemused, imelikud unenäod ja lapsepõlvemälestused – kõik selle nimel, et luua vaatajat kõnetav lugu.

Chase’ile oli põhimõttelise tähtsusega leida rollidesse võimalikult palju näitlejaid, kes oleks Itaalia verd nagu New Jersey allmaailmgi (ka Chase ise on itaallane). Gandolfini on märkinud, kui üllatunud oli ta rolli saades: ta olla uskunud, et valitakse mõni kaunismees.

Mis küll juhtus Tony Sopranoga?

"Sopranod" jõudis finišijoonele 10. juunil 2007. Lõpuminutitel istub Tony koos naise ja pojaga restoranilauas ning mugib sibularõngaid, samal ajal hiilivad söögikohas ringi palgamõrtsukaid meenutavad kogud. Kui restorani uksele ilmub veidi hilinenud peretütar, heidab isa talle heakskiitva pilgu. Ja siis juhtub midagi arusaamatut: ekraan läheb hoobilt süsimustaks, otsekui noaga lõigatult vaikib ka taustaks kõlanud rokkbändi Journey pala "Don’t Stop Believin’". Tardunud vaikuses jooksevad tiitrid. Hämmeldunud televaatajad pungitavad silmi: mis ometi juhtus? Mis sai Tonyst? Kas rivaalid lasid ta maha nottida? Või võtsid föderaal-agendid ta kinni ja heitsid vangikongi? Sai ta ehk saatuselt uue võimaluse ja alustas perega puhtalt lehelt?

Tony noort sugulast Christopher Moltisantit mänginud Michael Imperioli on öelnud, et tõenäoliselt leidis sarja peategelane tol õhtul oma otsa. Lõppu olevat soovitud näidata Tony silme läbi – televaataja jaoks katkes kõik sama järsult nagu talle endale. Pärast oma surma ei saagi ju keegi teada, mis juhtub edasi.

James Gandolfini elu viimne vaatus ei jäänud erinevalt Tony omast mõistatuseks. Lahkamine kinnitas, et Rooma hotellitoas oma 13aastase poja silme all kokku varisenud näitleja suri infarkti. Tema surm muutis korrapealt memoriaalideks "Sopranode" kuulsad võttepaigad, nende hulgas New Jersey jäätisepaviljon, kus võeti üles eelkirjeldatud lõpuminutid. Tuhandeid austuseavaldajaid oodatakse ka Gandolfini täna New Yorgis peetavatele matustele.

Kaasnäitleja sõnul sõi Gandolfini end surnuks

Pantoliano õhkas, et Gandolfini oli nagu moodsa aja James Dean või Marilyn Monroe ning paraku võetavat niisugused suurkujud meilt mõnikord liiga vara ära. New York Post vihastas Gandolfini peret ja fänne juba järgmisel päeval pärast näitleja surma väitega, et eelmisel õhtul prassis Gandolfini rohke napsi ja rasvaste roogadega. Samas ei leitud Gandolfini surnukehast alkoholipruukimise märke. (Õhtuleht.ee)

"Sopranode" paheline statistika

92 tegelast löödi sarja jooksul mättasse.

437 korda kostis näitlejate suust esimesel hooajal ingliskeelne roppus "f**k".

715 korda kostis sama sõna teisel hooajal, mis jäi rekordiks.

11 naisega petab Tony sarja jooksul oma abikaasat.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee