Ivi Eenmaa: "Vahel tulebki Eestist korraks ära käia, et aru saada, kui hästi meil siin on!" (67)

Mullu suurest poliitikast taandunud Ivi Eenmaa on säravam kui viis-kuus aastat tagasi. Tuttavad teevad komplimente, kadedad õelutsevad – ei tea, kelle jaoks ta ennast küll sätib?

"Inimese välimus sõltub suuresti tema hingerahust," kinnitab Eenmaa, kelle sõnul on aastaga tublisti kahanenud vajaminevate ravimite hulk.

Ta on edukalt võidelnud normist kõrgema veresuhkruga ja saanud selle taseme kontrolli alla. Sellel ristiretkel on Eenmaad aidanud tema uus armastus – karulauk.

Värskelt uude elukümnesse astunud energiline daam ütleb rõõmsa rahuloluga, et lõpuks on tal aega lähedaste ja kallite inimeste jaoks. Täditütrega, kes on Ivi sõnul talle kui lihane õde, moodustavad nad väikese kokkuhoidva pere. Daamide rõõmurullideks ja südamestimulaatoriteks on 2,5aastane Laura ja 5aastane Gustav. "Väga huvitav on jälgida, millest ja kuidas nad räägivad!" Ivi Eenmaa hääles on lastest rääkides tunda südamesoojust ja armastust.

"Maikuu oli igas mõttes pingeline!"

Kuidas Eenmaa oma hiljutist suurt sünnipäeva tähistas? Samuti pereringis?

"Inimene sünnib maailma siis, kui ta sünnib, aga kuidas ta seda kuupäeva mööda saadab või mis ta sellel päeval ette võtab, on tema enda otsustada," sõnab Eenmaa. Ta oleks võinud oma ümmarguse numbriga tähtpäeva tähistada suurejooneliselt ja seltskonnakroonikassegi sattuda, kuid ta ei teinud seda mitmel põhjusel.

"Maikuu oli igas mõttes pingeline! Talvel lahkus mu kõrvalt mitu mulle olulist inimest, mai teisel poolel toimusid urnimatused. Iga inimese elus on teatud toimingud, mis lihtsalt peab ära lõpetama," ohkab Eenmaa.

Kui aga sünnipäev, 2. juuni, hakkas ohtlikult lähedale jõudma, tekkis Eenmaal idee sõita ära, minna maapakku.

"Tegin iseendale ilusa kingituse, veetsin pika nädalalõpu Viinis. Käisin kuulamas Viini Filharmoonikuid, olin selle imelise linna südames tunde!"

Ivi Eenmaa naudib Viini just elukeskkonna pärast: seal on mõeldud inimesele. Igal pool saab vabalt ja ohutult liikuda – ole sa lapsevankrit lükkav noor emme või paraku ratastooli surutu.

Eenmaale meeldib Viinis inimesi vaadata: "Selles linnas on naised naised ja mehed mehed. Daamid ja härrad. Turistid on igas linnas ja riigis ühesugused, nad liiguvad karjakaupa, enamvähem ühesuguselt riides, rahvusest olenemata."

"Ma oskan tunda rõõmu väikestest asjadest."

Teatud vanuses me enam kingitusi ei oota, vaid teeme neid oma sünnipäevadel ise ja rõõmustame sõpru-tuttavaid. "Kõik need, kes mulle õnne tahavad soovida, saavad seda teha 9. septembril rahvusraamatukogus," teatab Eenmaa.

Just sel päeval esitleb kunagine rahvusraamatukogu direktriss oma meenutusteteost rahvusraamatukogu käimalükkamisest. "Raamatus on rohkem mõistust kui emotsioone. 20 aasta tagusest ajast räägivad kõnekad fotod," vestab Eenmaa.

"Raamatut oli mulle vaja, kuna keegi teine poleks seda ka kirjutanud. Need 20 aastat, mis on vahepeal mööda läinud, on piisavalt pikk aeg, et sa suudad ennast emotsioonidest lahutada. Iseenesest on see raamat rohkem nendest inimestest, kellega olime koos ja sellest ajastust, kus me olime. Natuke ka sõpradest ja sõprusest. Natuke on ka valu, kuid valu on vaoshoitud, ma ei lähe nimepidi kellelegi kallale. Seda pole vaja enam."

Palju uhket ja mäletamist väärt on seljataga, mida toob homne päev?

"Olen selles osas realist.

Tean, et eespool midagi võimast ja vägevat tulemas pole, aga ma olen ise vahel mõelnud, et mul on õnneks neid omadusi, mille puhul ma endale ütlen "tubli, Ivi!"" naerab Eenmaa. "Minu plussiks on see, et oskan tunda rõõmu väikestest asjadest – väikestest kingitustest, tähelepanust, ilusast ilmast, heast sõnast. Ma oskan vaimustuda, kui keegi teine on hakkama saanud millegi suure ja ilusaga: on see siis mõni film, teatrietendus või kunstiteos."

Suurest poliitikast väljas, elab Ivi Eenmaa siiski tulihingeliselt oma erakonna tegemistele kaasa. Ta ei pea õigeks praegust Reformierakonna muttatampimist: "Kõik parteid on teinud läbi karmid siseheitlused ja taplustes uuesti jalule tõusnud."

"Me oleme muutunud igas mõttes ärapanijaks"

Ivi Eenmaa ütleb otsesõnu, et teda häirib lokkav ükskõiksus: "Ükskõiksust on mitut liiki! Seda on igapäevases linnapildis – jalakäijatele eluohtlik teeületamine, autojuhtide ülbus. Inimene peaks ise endaga hakkama saama, aga Tallinnas pole see paljuski võimalik. Kesklinnas askeldavad vabalt narkarid – milleks üldse mupo? Mind kui kodanikku see häirib. Poliitikute puhul häirib mind pidev ärapanemine. Me oleme muutunud igas mõttes ärapanijaks."

Ükskõiksusega kaasneb Eenmaa sõnul teinegi nähtus – suutmatus tänada, kiita või märgata: "Kui ma vaatan oma sõpru, kellel on gümnaasiumi lõpetanud või äsja lõpetamas lapsed – kui palju nende seas on andekaid! Aga me ei tea neist midagi, me ei räägi üldse andekatest noortest. Kui paljud lähevad neist õppima kes Taani, kes Inglismaale. Nad teevad läbi meeletuid konkursse. Meedias napib neile tähelepanu, noorte puhul jätkub pilku ainult staarihakatistele – kuigi ka neid on vaja tunnustada. Aga on ka palju teisi, kes vajavad tunnustust, näiteks väga erilistele spordialadele pühendunud sportlased või andekad noored kunstnikud. Ja samas rääkida, et kõik siin Eestis on kehv. No kuulge, ei ole ju!"

Ivi Eenmaad kurvastab, et napib hingeheadust. Ta ei mõista, miks nii vähe räägitakse sellest, mis meil Eestis on hästi ja kui palju on meil toredaid inimesi.

Miks teised meie kuulsatest tippudest ja pärlitest rohkem peavad kui me ise, eestlased, küsib Eenmaa.

"Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja ooperibass Ain Angerile aplodeerides tõusis Saksamaa peaminister Angela Merkel püsti ning New York Times pühendas kontserdi ülistamisele ajalehe esikülje. Palju me siin kodus nendest teame?" ohkab Ivi Eenmaa. Arvates optimistina siiski, et igaühe võimuses on avada oma silmad ja ärapanemise asemel märgata Eestiski head.

"Poliitikas ollakse naiste vastu halastamatud, meestele on lubatud palju rohkem!"

Kristiina Ojulandiga seotud hääletamisskandaalist rääkides tunnistab Ivi Eenmaa, et see tuli talle halva ootamatusena: "Nagu oleks jaanipäeval paks lumi maha sadanud. Uskumatu! Kristiina on kogenud poliitik, ma ei tea, mis seal juhtus."

Ivi Eenmaa pakub, et ehk kartis Ojuland paaniliselt mitte osutuda valituks. Samas on ta kindel, et Kristiina oleks vajalikud hääled ikkagi kuhjaga kätte saanud. "Ka mina andsin hääle Kristiina poolt. Ma hääletasin ka Kaja Kallase poolt, sest tahtsin, et tublisid naisi oleks juhatuses rohkem. Mul oli hea meel, kui seal oli kokku juba viis naist."

Ivi Eenmaa leiab, et tipp-poliitikas ollakse naiste suhtes tunduvalt halastamatumad kui meeste puhul. "Kas või näiteks Maret Maripuu – talle sõideti sisse, nagu oleks ta korda saatnud midagi eluohtlikku. Aga ei olnud ju! Ärategemine kõrgemal tasemel. Lõpuks tümitaski meedia ta ära."

Eenmaa kasutab väljendit "matsirahvas" ja lisab, et talupojarahva mentaliteet pole kuhugi kadunud: "Poisslapse õigused ja kõik muu taoline kestab edasi. Meie emad kasvatavad oma poegi endiselt selles vaimus."

Ivi Eenmaa ütleb, et Vilja Savisaar-Toomasti Reformierakonda astumine oli temale suur uudis. Samas tõdeb ta: "Mina ei ole see inimene, kes arvab, et kui sa oled kunagi olnud pioneer, siis sa ei kõlba hiljem enam kuhugi. Iseenesest ei tohi inimestelt ära võtta võimalust muuta oma seisukohta, seda halvustada. Me kõik muutume.

Meie, kes me täna Eestis elame, oleme need, kes muudavad aja kas halvemaks või paremaks. Ja selles mõttes oli Vilja Savisaare erakonnavahetus minu jaoks suur üllatus. Kuid kui ta on seda soovinud, siis miks mitte."

Karulauk - uus armastus

"Ma olen sellest kevadest lausa karulaugu-hull!" naerab Ivi Eenmaa. Veendes, et karulauk on peale tervistava toime mõnus kaaslane supist magustoitudeni, kuid gurmee-kalduvustega Ivi Eenmaa valmistab karulaugust ka võrratut pestot. Eenmaa sõpruskonnas on see kuuldavasti saanud tõeliseks hitiks.

Eenmaa väikeste rõõmude hulka kuulub ka metsalillede noppimine. Horoskoobi järgi peaks Kaksikute meelislilleks olema maikelluke, kuid Ivi Eenmaa vaimustub looduses kasvavatest anemoonidest. Tuntud poliitiku armastatuim hobi on aga seenelkäik ning seda rõõmu ei kavatse energiline daam endale ühelgi sügisel keelata.