Igale vähegi mõtlevale olevusele peaks olema selge, et Makarov ei korraldanud seda (sünnipäeva)pidu enda, vaid publiku jaoks. Keda aga polnud. Kus tegi Makarov vea, et kõik läks nii, nagu läks?
Või mis tähendab, et kõik läks, nagu läks. Korraldusliku poole pealt toimis festival suurepäraselt. Kindlasti jäid rahule ka tuhanded Metsatöllu või Bryan Adamsi fännid, kes taas oma lemmikut kuulata said. Pealegi ilma liigse trügimiseta. Kuigi samas ilma festivali meluta. Mida vist ei tekkinudki. Ei esimesel ega ka teisel päeval.
Siit jõuamegi ringiga tagasi publiku juurde, kes festivali melu ennekõike loob.
Aga miks siis ikkagi publikut polnud. Esimese asjana tuleb kindlasti nimetada festivali passi ja päevapileti hinda, mis olid vastavalt 90 ja 60 eurot. Eesti rahva maksujõulisust arvestades on see ilmselgelt hinge kinni lööv hind. Oma osa mängis see, et puudus telkimisvõimalus. Ja kui mängu tuua veel ilm, see, et maailm on lahti ja iga kell võib sõita Rootsi, Soome või ka Lätti oma lemmikuid kuulama-vaatama, siis on selge, et kuskil tuleb isegi maksujõulisele publikule piir ette.
Lisaks ei hakanud seekord summeri puhul tööle ka märksõna nostalgia, sest koos järjepidevuse katkemisega on läinud kaduma see osa publikust, kellele see oli suunatud.
Kommentaarid