Draama naisekandmise finišijoonel: "Maha ma kukkusin ja sinna see esikoht läks!" (8)

Lõõskavas kuumuses selgitati laupäeval Väike-Maarjas sadade silmapaaride all juba 16. korda, kes on Eesti parim naisekandja ja sõidab Soome Sonkajärvi naisekandmise maailmameistrivõistlustele.

Vabastiil tõotas juba ette pingsat heitlust, sest Eesti esipaarile, kunagistele maailma parimatele Alar Vooglale ja Kristi Viltropile, sõitsid Soomest konkurentsi pakkuma viimaste aastate absoluutsed maailmameistrid Taisto Miettinen ja Kristiina Haapanen.

Suur tšempion, supermees Miettinen

Miettinen, elukutselt advokaat, on maailmameistriks kuulutatud lausa mitmel alal, mida harrastatakse peamiselt Soomes ja millel pole praeguseks eestikeelseid vasteidki. Aga me võime proovida – mees on võitnud kuldmedali vesijooksus, raudlatiga kõndimises ja lumesaapajooksus, ta on võitnud Soome hirmufaktorisaate supermehe-eri.

Heitluse eel jääb Miettinen väljapeetuks ja tagasihoidlikuks. "Eks me näe, kuidas see välja kukub," sõnab ta vahetult enne duelli Voogla-Viltropiga. Tema rivaal Voogla hüpleb samas kõrval üles-alla, tugevalt sisse-välja hingates, ennast jõukatsumise jaoks üles küttes – ilmselgelt pole ta siia nalja tulnud tegema.

Stardipauk ja loomaliku jõuga tuhisevad spordihundid paigalt ning kõrvuti hüpatakse veetakistusse, millest esimesena väljub Miettinen, läbimärg naine kindlalt seljal. Sellest stardisirgel saadud edumaast võib juba täiesti piisata. Naisekandmise veteran Voogla peab tagasi tegema veetakistuses kaotatud ligi 5meetrise vahemaa – mitte just kergete killast ülesanne, sest ees on ju pikkade sammudega silkamas valitsev maailmameister.

"Küta, pane-pane, küta juurde, kütet juurde!" hõiskab punaseks päevitunud vuntsiline pealtvaataja, kaaslaseks 2liitrine hiigelplastõllepudel. Peatselt rõkkab kogu staadion, sest Voogla ja Miettineni vahe on vähenemas ja põhjanaabri samm muutumas töntsimaks. Eelviimase tõkke ületamisel võtab Voogla meetrikese veelgi lähemale ning viimasest tõkkest tulles on soomlaste edumaa juba vaat et olematu.

Fotofiniš ja koduväljakueelis

Plastpudeliga naisekandmisfänn on selleks hetkeks juba hullumas, hoides rusikas käsi püsti. "Natukene veel, lõpuni!" kiljub seni rahulikult istunud nurgeliste päikeseprillidega soliidne vanem daam ja tõuseb samuti püsti. Naisekandmine ei jäta siinkandis kedagi külmaks.

Ja võimatu leiabki aset – kui imeväel komistab Miettinen viimasel meetril, temast möödub ja komistab ka Voogla ning peaaegu koos rullutakse neljakesi üle finišijoone. Fotofiniš!

"No koduväljakueelisega võtame ikka võidu ära," naljatlevad pealtvaatajad tribüünil ja huilgamine jätkub. Peakangelased pühivad endalt veel saepuru maha, kui võitjaks kuulutatakse Voogla-Viltrop. Milline draama! Soomlased laiutavad käsi.

"Põhiline oli ikka see, et vaim ja vorm on praegu head, seda näitas just finiš," räägib Voogla finišijärgselt teda küsitlenud teadustajale.

"Ma ei saanud päris täpselt aru, mis seal finišis oli, aga maha ma kukkusin ja sinna see esikoht läks," on Miettinen endiselt nõutu.

Alar Voogla ja Kristi Viltrop sõidavad Eestit esindama naisekandmise maailmameistrivõistlustele Sonkajärvile. Seal on

Miettinenil-Haapanenil revanšivõimalus.

Soomes kergete naiste põud

Eestlased võitsid 1998.–2008. aastani kõik tiitlid, siis viidi sisse kaalupiirang – kantav naine peab kaaluma vähemalt 49 kilogrammi. Põhjus? Soome naisekandjatel oli raske kergeid naisi leida. Kohe järgmisel aastal võitsidki Taisto Miettinen ja Kristiina Haapanen oma esimese MM-tiitli ja on Sonkajärvil seniajani võitmatud.

Mis on naisekandmine?

Naisekandmine on spordiala, kus võisteldakse kaheliikmeliste segavõistkondadena: mees peab naist kandes läbima takistustega raja.

Naisekandmise võistlusi korraldatakse Sonkajärvi vallas Soomes aastast 1992. Alates 1996. aastast peetakse seal maailmameistrivõistlusi. Eestis võeti naisekandmises esimest korda mõõtu Sonkajärvi sõprusvallas Väike-Maarjas 1998.

Naisekandmise reeglid

Võistlusrada on 253,5 meetrit pikk ning koosneb liiva-, muru- ja asfaltosast.

Rajal on üks kuni meetri sügavune veetakistus.

Kantav peab olema vähemalt 17aastane ja kaaluma vähemalt 49 kilo.

Naise mahapillamine toob trahvi: 15 sekundit.

Ainus lubatud lisavarustus on vöö kandjal.

Lähe antakse paarikaupa, nii on ka iga start omaette võistlus.

MM-võistlustel on ainult üks võistluskategooria ning võitjaks osutub paar, kes raja kõige kiiremini läbib.

Kõik osalejad peavad võistlust nautima.

Allikas: wikipedia