Tartu räppar s'Poom: vahel kuulan klassikat, et leida uusi ideid (15)

Tartu hiphopi-projektile 5LOOPS on "Eesti Top 7" kõvasti tuntust toonud – edetabelis on oldud üheksa nädalat (viimase poolteise kuu jooksul enamasti esikolmikus, sekka paar esikohta). 5LOOPSi eestvedaja Martti Poomi ehk MC s'Poomi sõnul võib põhjus peituda lihtsas tõsiasjas, et lugu "Labidad/Viisakad" rahvale meeldib. "Kui aga rääkida edust, siis see on esimene intervjuu, mis on meiega tehtud pärast video edetabelisaatesse saatmist – et pole vist kõige suurem edu, kui nii võtta."

Poom on nõus, et "Eesti Top 7" on stiilsele kodumaisele muusikale üks paremaid väljundeid, kuigi 5LOOPSi jaoks on esimene ikkagi internet. "Facebook, Soundcloud ja Youtube – sealt levib muusika ka Eestist väljapoole," on ta veendunud.

Mille poolest Tartu ja Tallinna räpp erinevad?

Ma ei ütlekski, et nad erinevad. Mõlemas linnas on olemas nii mega- kui ka mögamuusikat. Pigem on asi selles, mis välja paistab. Tallinnas on inimesi ja sellest tulenevalt ka artiste kolm korda rohkem. Kui mul on Tallinnas hiphopparitest sõpru üle 30, siis Tartus saan ma neid kokku lugeda heal juhul kahel käel. Aga kui võtta hiphopipublik, siis Tartu pigem eelistab muusikat kui artisti.

Oled nõus, et Tartu tundub hiphopi jaoks hea pinnas olevat?

Olen. Siin on õhkkond hoopis mõnusam. Tallinnas tunnen kohati olelusvõitlust, kuidas alati peab keegi kellestki parem olema, mis on minu jaoks arengu ja motivatsiooni surm. Selle asemel, et teha seda kõike koos ja selle juures areneda, nähakse suures plaanis ainult oma minapilti. Klassikaline "eestlase parim toit on teine eestlane".

Millise looga ise kõige rohkem rahul oled?

Ma olen üks nendest artistidest, kes ei ole kunagi oma lugudega rahul. Esimesed tunnid võib-olla annavad tunde, et sain hakkama millegi mõnusaga, kuid sealt edasi on ainult üks ja seesama: sellega annab midagi veel teha! Kohati on see nagu sangpomm kaelas, kuid teise nurga alt vaadatuna just see, mis edasi viib. Näiteks heal sõbral Jarek Kasaril on kõrvalt vaadatuna muusikaga täpselt sama teema.

Kes on olnud suurimad mõjutajad?

(Loetleb pika nimekirja 90ndate hiphopiklassikuid – J. K.) Aga üldiselt ma pole selline ühe artisti inimene. Mulle meeldib igalt poolt haarata midagi. Vahel kuulan klassikat, et leida uusi ideid. Kuulan džässi, et mõista, kuidas teha muusikat südame ja hingega. Ja tegelikult peaks tänama keskkooli, kus ma 12 aastat muusikat õppisin – Tartu Karlova gümnaasiumi. Kõiki neid õpetajaid, kes õpetasid mulle solfedžot, laulmist ja erinevaid instrumente mängima – vaat nemad on minu mõjutajad! Nemad suunasid mind muusika võlust ja selle tegemise mõnust aru saama. Kummardan teie kõigi ees, kuni jaksan!

Animeerisid ise video loole "Labidad/Viisakad". Millist aja- ja energiakulu see nõudis?

Me tegime seda videot Eveli Liivakuga umbes pool aastat töö kõrvalt. Ja kuna ma tegin veel kõike muud ka, mis plaadiga seotud oli – produtseering, miksimine, kujundused –, siis oli päris mitu kuud järjest, kui ööd venisid kella 3–4ni hommikul. Aga tulemus oli seda kõike väärt. Kuid kas ma teeksin seda tänavu uuesti? Ei ole päris kindel.

Millise pilguga tööl räpitegemistele vaadatakse?

Playtech on selles suhtes väga mõistev kompanii. Nad on väga positiivselt meelestatud, et nende kollektiivis on inimesi, kes töö kõrvalt millegi loomingulisega tegelevad. Teatud moel nad isegi toetavad seda. Kas see on räpp, rokk või folk, pole nende jaoks tähtis.

Minu jaoks oli üllatav hetk siis, kui meie Iisraeli kolleegid kiitsid 5LOOPSi muusikat ja ütlesid, et kuigi nad ei saa ühestki sõnast aru, tundub emotsioon ja õhkkond meis väga mõnus olevat. Nii et mine sa tea – äkki kunagi toetavad nad meid niipalju, et saame teha muusikat ilma finantsmuredele mõtlemata.

Kas Eesti hiphopil võib olla lööki ka väljaspool?

Eesti hiphopil ongi juba lööki ka väljaspool Eestit. Olen saanud palju välismaist tagasisidet, et eesti keel kõlab ilusasti nii räpis kui ka laulus. Öeldakse, et meie keel on juba eos luuleline. Aga hiphop pole ainult räpp, vaid ka instrumentaalmuusika. Kui olen siin viimasel ajal välisartistidega suhelnud, siis meie muusikat nendele näidates on vastuseks tulnud alati: "Väga cool! Teeks koos midagi." Aga kõik on kinni suhtlemise taga. Tuleb julgem olla.

Miks hiphopiringkonnad Põhja-Tallinna muusikat ei austa?

Ma ei saa kõigi eest rääkida, kuid suuresti on tegu kadedusega. Nemad saavutasid selle, mida iga räppar soovib siin väikeses Eestis saavutada. Ka mulle isiklikult nende muusika ei istu, aga kõik ei peagi kõigile meeldima. See, et nemad teevad seda muusikat, mida keskmine eestlane kuulda tahab, ei tee neid ju halvaks. Pigem ma ütleks, et seda, mida nad teevad, teevad nad väga hästi. Kas see peab siis ka mulle meeldima? Ei pea. Eestil on piisavalt aega möödas ajast, kui talongi eest said letist valida ainult kahe asja vahel. Nüüd on valikut nagu muda – kuula, mida soovid, ja ära kritiseeri seda, mida sa ei kuula!