Inimesed
Kuula Mahavoki uut singlit!

Heini Vaikmaa tütrest: "Vaatasin, et Anetil on täitsa mahe ja normaalne hääl, peaks selle ära kasutama!" (7)

Kais Allkivi, 29. mai 2013 07:00
TÖÖKESKKONNAS: Heinil ja Anetil tuleb kodust stuudiosse minekuks vaid liftiga kolm korrust alla sõita, kõik asub sama maja eri korterites. Enne, kui perekond 14 aasta eest Kadriorgu kolis, kasutas Heini väiksemateks salvestamisteks elutuppa rajatud ministuudiot. Foto: Mati Hiis
"Umbes viis aastat tagasi oli tal Estonias laulustuudioga kontsert. Ta laulis Virmaliste lugu "Vaikuse laul". Toivo Kurmeti muusika on mulle alati meeldinud ja siis ma vaatasin, et Anetil on täitsa mahe ja normaalne hääl, peaks selle ära kasutama!" räägib Heini Vaikmaa. "Alles siis avastasid või?" küsib üllatunult 23aastane Anet Vaikmaa, kellest on saanud Mahavoki laulja ja klahvimängija ning isa loomingu kõige karmim kriitik.

"Erinevad inimesed, kellega ma pärast kontserti rääkisin, hakkasid küsima, miks ma koos Anetiga midagi ei tee. Vaatasin, et ju vist meeldib teistele ka," selgitab Heini. "Vanasti käisid mul stuudios reklaamilaule salvestamas ikka Kaire Vilgats ja Jelena Juzvik, aga siis ma vaatasin, et oma peres on ka ju laulja olemas," muigab ta.

Samal teemal

Tõsi, pisikese Aneti kilked kõlasid juba 90ndate keskel hitis "Sel tänaval", mille Heini disko-triole Duubel+ ehk Evelin Samuelile, Anneli Tõeverele ja Tõnis Kiisile kirjutas. 16. eluaastast peale on neiu isa stuudios mitmele artistile tausta laulnud. 2008. aastal, kui Mahavok kontserdilavadele naasis, sai Anetist Kare Kauksi tütarde Ketter ja Keir Orava kõrval ansambli taustalaulja. Viimased paar aastat kuulub ta juba Mahavoki solistide hulka.

Märtsis astus Anet esimest korda üles ka bändi instrumentalistina. "Ta mängib noodist paremini kui meie! Minu lood on ju küllaltki imelikud ja keerulised, aga printisin noodid välja ja Anet mängis sündi peal kohe järele," kiidab Heini. "Nii keerulised need partiid ka pole, aga kolm sünti on ikka ägedam kui kaks," leiab Anet.

Võrdlust Kauksiga ei karda

Klahvpille mängivad veel Kalev Aas ja Heini ise, kes on ühtlasi soolokitarrist. Samuti on pundis basskitarrist Raul Arras ning trummarid Sven Himma ja Roland Puusepp. Vähendatud koosseisuga esinemistel on Anet ainus laulja, suurematel sündmustel löövad kaasa ka Ketter Orav ja Triinu Taul. Kare Kauks loobus pärast bändi liidri Heini Vaikmaa 50. sünnipäeva kontserte tervislikel põhjustel taas lavast.

Mahavoki repertuaaris on suur osa instrumentaalpaladel, sest pärast seda, kui Kare 80ndate lõpul lahkus, ei õnnestunud uut vokalisti leida. "Otsisime pikalt hoopis meessolisti. Pearu Paulusega käisime isegi Taanis Roskilde festivalil, aga siis hakkas ta Alar Kotkaga tantsurida ajama. Tanel Padar ei olnud sel ajal veel välja ilmunud," muheleb Heini.

Nüüd on taaselustatud vanu armastatud laule, nagu "Las ma värvin sind punaseks" või "On läinud aastad", kuid kavasse on võetud ka uut laululoomingut. Nädalavahetusel tuli Anetil ja Mahavokil välja singel "Lahkumine (Neile, kes ei taha minna)" – uusversioon loost, mille Kare Kauks 25 aasta eest sisse laulis. Ei lauljanna ise ega pillimehed jäänud tulemusega toona rahule, kuid Anet kaevas laulu hiljuti uuesti välja, sest Oskar Ove tekst tundus talle poliitiliselt ajakajaline.

Tallinna 21. koolis muusika süvaõppega klassis ja Georg Otsa muusikakoolis õppinud Anetis süttis huvi muusika vastu maast madalast. "Meil käisid ju kodus igasugu tuntud muusikud – ikka jäi silma ja kõrva, mis nad tegid ja rääkisid. Tundus nii huvitav elu! Ja ongi," teab Anet nüüd. Eriti armastab ta elavaid kontserte: "Ma tunnen end live’il paremini kui stuudios tehnika keskel, kus on raske seda energiat ja meeleolu tekitada, mille loob publikule esinemine."

Anet, kes tudeerib Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonnas koolimuusikat, eelistab siiski olla hobiartist. "Kui sa muusikategemisest majanduslikult sõltud, võib see muutuda vastumeelseks, aga praegu töötan ka klienditeenindajana ja käin koolis, nii et saan muusikaga tegelda hobina," põhjendab ta.

"Eestis on mustmiljon bändi. Et ära elada, peab tegema ka midagi muud," lisab Heini ja tunnistab, et kaugeltki alati pole see talle meeltmööda. Selmet teha reklaamimuusikat ja raadiote tunnusmeloodiaid ning lasta teistel artistidel oma stuudios plaate salvestada, on ta viimasel ajal eelistanud pühenduda oma muusikaideede teostamisele. "Muud teen täpselt nii palju, et saaks pangalaenu makstud," märgib Heini.

Anet on sealjuures hea nõuandja ja karm kriitik. "Loomulikult me vaidleme kogu aeg," ei salga helilooja. "Mina teen loo valmis, krutin seda kaks päeva, siis tuleb Anet ja ütleb juba jälle, et see ei ole hea ja nii ei saa. Noorem põlvkond tõmbab mulle vee peale!" ütleb Heini käsi laiutades. "Ma püüan teha midagi natuke originaalsemat ja teistest erineda. Ja kui selle peale öeldakse, et see on ikka liiga tavaline..."

Anet pistab vahele: "Aga minu meelest ongi vahel!" "Praegu ongi raske üllatada," möönab Heini ja väidab, et tema on nende tandemis rahulikum pool. "Anet ikka põrutab mulle!" naerab ta.

"Päris tihti on elekter õhus," sekundeerib tütar.

"Kui laulu salvestame, siis käib üks vaidlemine, et kas mingi koht peaks olema nii või naa," ütleb Heini.

"Võin vaielda küll, aga kuna isa on ikkagi puldi taga ja saab nuppu keerata, siis vahel ei ole mul lihtsalt võimalust midagi muuta," on Anet oma sõnul abitumas rollis. "Siis aitab see, kui võtta kohtunikuks kolmas inimene," avaldab Heini. "Näiteks käib meil hindajaks tekstiautor Oskar Ove. Tuttavatel muusikutel lasen ka laule üle kuulata, kui need avalikult välja toon."

Isa ja tütar toonitavad üksmeelselt, et tõsiseid tülisid pole neil vaatamata väiksematele sõnelustele kunagi.

Kõik lapsed on muusikaga kokku puutunud

Päriselt pole muusikata läbi saanud ka Heini Vaikmaa vanemad lapsed, pojad Siim ja Taavi. Vanem vend Siim õppis lastemuusikakoolis klaverit, ehkki töötab nüüd liikluskorralduse peaspetsialistina. Noorem vend Taavi jälle avastas enda jaoks muusika täiskasvanuna: ta ei tunne nooti, kuid loob elektroonilist muusikat. "See on ülikaasaegne, trummi ja bassi sugemetega. Eks ta nüüd muidugi kahetse, et oleks võinud muusikat õppida, aga tal on hea maitse ja nutt täiesti olemas. Ta annab mulle saundide asjus nõu ja mul on temast palju abi. Ma tahaks varsti mõnel kontserdil kangesti ka ühe Taavi loo ära teha," avaldab Heini.

"Kui mina olin noor ja lapsed olid lapsed, siis tiirutasin ju bändiga ringi Venemaal ja igal pool. Polnud aega eriti suunata. Lapsed kasvasid ikka täitsa ise, keegi ei sundinud kedagi millekski. Mind ennast polnud vajagi muusikakooli toppida, kui ma väike olin – nii kui mõnda pilli nägin, olin kohe seal taga. Nüüd mõtlen, et võib-olla oleks pidanud neid natuke rohkem suunama, sest on näha, et andi neil on," arutleb Heini.

Mahavok kohtub igal kolmapäeval juba kuuendat aastat

Mahavok teeb kord nädalas proovi Heini kodumajas olevas stuudios. "Läheb juba kuues aasta, kus me siin kolmapäevaõhtuti koos käime. See on nagu mingi klubi," muigab Heini. "Enne kontserte teeme rohkem proovi – lood ei ole ju kerged ja tuleb end vormis hoida. Sellist muusikat ei saa nii ette kanda, et vead end kidradega kohale ja teed kuidagi krõnna-krõnna. Et tuleb nagu tuleb, ja kõik on rahul."

Ansamblit näeb aasta peale laval alla kümne korra. "Iga kontsert peaks olema sündmus, kus on visuaalid ja valgus," selgitab Heini.

Selleks suveks on paigas kolm esinemist. 24. ja 25. juulil on Padise kloostris juubelikontserdid, millega Heini Vaikmaa ja Riho Sibul ühiselt 55. sünnipäeva tähistavad. Sibul esineb koos Raul Vaigla ja Toomas Rulliga. Kahel koosseisul on kavas ka ühislugusid. Mahavok astub üles augusti algul Kuressaares.